Nele-Mai Olup
reporter
5. aprill 2017
Kuvatõmmis videost. | FOTO: «A Current Affair»

Artikkel siit: http://www.postimees.ee/407021...


Austraalias lapsehoidjana tööl olnud Eesti neiu sattus pettuse ohvriks, kui andis nõusoleku müüa edasi sõbra käest saadud surfilaud. Nüüd on eestlanna Austraalia meedias tembeldatud petuskeemi eestvedajaks.

Lugu sai alguse sellest, kui Queenslandist pärit surfilaudade ettevõtte omanikud Tim Beban ja Andrew Meagher said pangalt teate ja avastasid, et osa nende kaubast on ostetud online-keskkonnas, kasutades varastatud krediitkaarte. Päev hiljem said mehed teise, siis veel kolmandagi teate ja nädal hiljem oli varastatud krediitkaartidelt kogunenud umbes 7500 dollari väärtuses makseid. Selleks ajaks kui mehed jõudsid jälile, et nende surfilaudu internetis edasi müüdi, olid maksed kasvanud 17 000 dollarini. Pangad kontakteerusid ettevõttega, raha tagastati krediitkaardi omanikule ning Beban ja Meagher jäid ilma nii oma kaubast kui rahast.

Ettevõtjad teavitasid Austraalia veebiportaali 9news sõnul asjast nii Austraalia küberkuritegevuse online-keskkonda kui kohalikku politseijaoskonda, kuid kuna nende hinnangul midagi ette ei võetud, otsustasid kaks petuskeemi ohvrit süüdlased ise üles otsida. Nad tundsid ühest e-poest ära oma surfilaua ja sõitsid seda Sydneysse vaatama.

Ettevõtjad süüdistavad eestlannat

Ühes Sydneys asuva Airbnb rendimaja hoovis kohtasid Beban ja Meagher Eesti neiut Klaara Kodu, kes oli oma sõbrale andnud nõusoleku tema käest saadud surfilaud internetis edasi müüa.

«Sõber palus mul teenena üks pakk vastu võtta ja maha müüa,» rääkis Kodu Postimehele. «Ta pakkus mulle võimalust, et saaksin sealt 30 protsenti rahast endale. Ma olin nõus, ma usaldasin seda inimest ja ei uurinud väga sügavalt, kust see täpselt tuleb. Küsisin küll, et kas kõik on legaalne, kuid ta ütles, et loomulikult, ära muretse.»

Kodu sõnul sai ta täna teada, et ka sellele samale sõbrale oli pakutud raha teenimiseks sarnast võimalust, kui ta kohtas ööklubi ees inimest, kes palus tal oma surfilaud ära müüa. «Täpselt ei teagi, kes selle taga on. Et see inimene ise on kuskil Balil.»

Neiu ütles, et kuulis taolisest Austraalias levivast petuskeemist alles hiljem. «See oli väga rumal ja väga naiivne minust, et ma ei süvenenud ja ei uurinud. Mulle piisas sellest, kui öeldi, et see on turvaline ja see pole midagi ebaseaduslikku.»

Kohale jõudnud «ostjad» Beban ja Meagher haarasid Kodu sõnul temalt telefoni, nimetasid teda vargaks, filmisid ning võtsid raha ja dokumendid ka tema korterikaaslaslastelt, kes ei teadnud asjast midagi.

«Ma ei saa siiamaani täpselt aru, kuidas see toimus, aga mina jäin n-ö vahele sellega ja pandigi mind tanki,» rääkis ta. «Minu korterikaaslastelt, kes tegelikult üldse ei puutunud asjasse, võeti raha ja dokumendid. Nad arvasid, et kogu seltskond on asjaga seotud.»

Neiu pakkus Bebanile ja Meagherile välja, et nad võiksid pöörduda politseisse, kuid mehed olid sellest keeldunud. «Ma ei saa aru, miks nad ei läinud kohe politseisse.»

Juhtum jõudis uudistesse

Kodu on nüüdseks plaanitult Eestis tagasi ja ta lootis, et vahejuhtum Austraalias jääb seljataha. Täna avaldas aga Austraalia väljaanne «A Current Affair» uudistelõigu, millest ilmneb, et ettevõtjatelt kümnete tuhandete dollarite väljapetmises osutus süüdlasteks grupp eestlasi ning petuskeemi eestvedaja oli nende sõnul Klaara Kodu. Uudistelõigus näidati Bebani ja Meagheri filmitud klippi, kus eestlanna ja tema korterikaaslased ei saanud selgitusteks sõna.

Saates «A Current Affair» eetrisse lastud uudis:

«Ma loodan väga, et tõde jõuab inimesteni,» sõnas Kodu. «Ma olen praegu šokis ja ei teagi, mida edasi teha. On antud soovitusi, et võtta advokaat ja end kaitsta, aga ma tõesti ei oska praegu öelda.»

«A Current Affair» on Austraalias tuntud kõmu-uudiste levitajana, kusjuures on saade viimaste aastate jooksul mitmel korral pidanud laimamise tõttu maksma kahjutasu. Ühes kaasuses süüdistas saade ilukirurgi vigade tegemises, teises süüdistas ujumistreenerit vahekorras oma õpilasega. Mõlemad süüdistused osutusid valeks ja kahjutasu tuli maksta vastavalt 268 000 ja 320 000 dollarit.

Märkmed: