Mõni aeg tagasi esitleti Austraalias Sydney eeslinna Glebe’i raamatukogus Saaremaalt pärit laevakapteni Vello (Wello) Ratturi ingliskeelset mälestusteraamatut „Estonia 1909–1949: Memoirs of Estonian Sea Captain“.

Raamatu toimetaja, Austraalias elav Vello Ratturi poeg Rex Urmas Rattur ütles Saaremaal ilmuva ajalehele Oma Saar, et mälestusteraamatu ilmumine on pühendatud tema isa 100. sünniaastapäevale.

Raamatus on kirjeldatud Eesti ajaloo murdepunkti 1917. ja 1918. a., mil I maailmasõja ajal ootamatult kujunenud võimuvaakum lõi soodsa võimaluse Eesti rahvusriigi tekkeks.

Vello Rattur sündis 26. jaanuaril 1908 Leisis, ta õppis Kuressaare merekoolis, töötas kaptenina Eesti merelaevastikus.

4. oktoobri Oma Saares ilmus Urmas Kiili pikem artikkel „Saaremaa juurtega kapteni mälestused“, mida refereerime allpool.

Raamatu tiitellehel on kaks nime: Rex Urmas Rattur ja Wello Rattur. Tutvustusest loeme, et kirjanik ja arvutikunstnik Rex Urmas Rattur on isa käsikirja raamatuks muutmisel kasutanud oma digitaalmeedia oskusi.

Wello Rattur elas 95-aastaseks. Austraaliasse asus ta elama 1949. Kuni surmani oli ta hea tervise ja suurepärase mõistuse juures.

Pärast pensionile jäämist 1973. a. elas Wello Rattur Austraalias Cabramattas. Varem oli ta olnud kapten Hillerströmi laevakompaniis, mis teostas reisijate- ja kaubavedu Austraalia ja Jaapani ning teiste Vaikse ookeani lääneossa jäävate sadamate vahel.

3. septembri Austraalia eestlaste lehes Meie Kodu ilmus Tiiu Kroll-Simmuli artikkel An Invaluable Legacy for Us All, millest selgub, et isa mälestuste avaldamisel pole Rex Urmas Rattur piirdunud vaid originaalkäsikirja ümberkirjutamise ja tõlkimisega, vaid on põhjalikult uurinud ka Eesti ajalugu. Kroll leiab, et raamatu väärtus seisneb Eesti ajaloosündmuste tõepärases kirjelduses ja tõlgenduses.

Wello Rattur oli haritud, tähelepanelik ja analüütilise mõistusega mees, kes oskas kirjeldada värvikalt sündmusi, mille pealtnägijaks ta oli ja mis jutustavad ajast, mil Eestimaad okupeerisid venelased, sakslased ja seejärel taas venelased. Ta on oskuslikult ajaloolised sündmused põiminud juhtumitega inimeste igapäevaelust.

Enne isa surma rääkis Rex Urmas Rattur talle kavatsusest avaldada tema mälestused ingliskeelse raamatuna, nii et tema lapselastel ja kõigil järeltulevatel põlvedel oleks võimalik teada saada tõde Eestis toimunust.

Wello Ratturi mälestused koosnesid kolmest käsikirjast: esimene oli kirjutatud eesti keeles 1949. a., kohe pärast Austraaliasse saabumist. Selles on juttu Euroopast lahkumisest ning reisist Hongkongi – tegu oli esimese etapiga teel, mis viis pagulusse sattunud mehe koos perega uuele kodumaale.

1950. a. alustas Rattur teist eestikeelset käsikirja, milles pajatas oma varasemast elust – kust on ta pärit, kes oli ta varem ning sündmustest, mille pealnägijaks ta oli oma elu esimese 40 aasta jooksul.
Kolmandat, ingliskeelset käsikirja alustas Rattur 1950-ndate keskel ja seda on täiendatud kuni 1970-ndate alguseni. Urmas Ratturi sõnul kujutab see endast de facto teise käsikirja tõlget.

Rex Urmas Rattur sai käsikirjade olemasolust teada 1959. a., kuid ei tundnud tookord nende vastu erilist huvi. 1990-ndate esimesel poolel viis ta isa käsikirja digiformaati ning avastas ühtaegu, et tema Austraalias üles kasvanud eestlastel on isa jutustusest raske aru saada, sest nad olid sirgunud hoopis teistsugusel maal, kus olid teised kombed, keel ja kultuur.

Siis tuli mõte varustada raamat ja selle pildid kommentaaride- selgitustega. Sel eesmärgil kohtusid Rex Urmas Rattur ja ta vend Juho oma paljude sugulastega, misjärel õnnestus lisada raamatus olevatele fotodele kõik see, mida tavaliselt nimetatakse päritoluks.

Meie Kodus ilmunud artikli lõpetab Tiiu Kroll-Simmul sõnadega: Wello Rattur /…/ jättis tänastele ja tulevastele põlvkondadele hindamatu pärandi /…/. Eestlased, kus nad ka ei elaks, peaksid olema valvsad ning kaitsma oma riigi vabadust ja rahva enesemääramisõigust. Iseloomu tugevus, mida see mees kogu oma elu üles näitas, peaks olema meile kõigile suureks eeskujuks.

Märkmed: