Toimetuse lauale on saabunud väike nägus trükis, mis Eestis välja antud kolonelleitnant Jaan Lepa mälestuseks. Selle 16 leheküljelise broshüüri on koostanud muinsuskaitse tegelased Toivo Veenre ja Ants Miidla ning kujundanud Jaana Kukk-Allik. Voldik tutvustab Vabadussõja-aegse laiarööpmelise soomusrongi nr. 2 ülemat ja kahe Vabadusristi kavaleri, kelle austuseks korraldatakse eeloleval suvel mälestuskokkutulek tema 110. sünniaastapäeva tähistamiseks. See toimub tema sõjaliste teenete eest autasuks saadud „Sanglepa“ asundustalus Raasiku vallas 17. juulil. Nimetatud talu on tagastatud tema Torontos elavale pojale, meile hästi tuntud skautjuht Jaan Lepp juuniorile ja viis aastat tagasi paigaldati sinna mälestuskivi tema 100. sünniaastapäeval. Kivi pidulikust avamistseremooniast 22. juulil 1995 võttis osa ka Jaan juunior, kes lausus oma sõnavõtus: „Kuigi ta põrm ei ole siin, on kolonelleitnant Jaan Lepal siiski koht Eestis, kus asub ta hing. On koht, kuhu lilli panna.“

Kolonelleitnant Jaan Lepp sündis 19. juulil 1895 Harjumaal Anija vallas talupidajate pojana. Lõpetas Tallinna Kaubanduskooli, läks Esimese maailmasõja ajal vabatahtlikult sõjaväkke, kust saadeti sõjakooli. Lõpetas Peterhofi lipnikekooli ja saadeti Riia rindele. 1917. aastal, kui algas Eesti rahvusväeosade loomine, astus Eesti jalaväkke, kus oli 1. jalaväepolgu ülemaks alamkapteni auastmes. Vabadussõja puhkemisel asus teenima soomusrongil, kuhu jäi sõja võiduka lõpuni. Lisaks Vabadusristidele ja autasumaale Peningi mõisast on teda vääristatud paljud teenetemärkide ja medalitega, kaasa arvatud Läti Karutapjate ordeni III klass. Pärast sõda läks ta erru, töötas raamatupidajana ja oli tuntud aktiivse sportlasena, saavutades silmapaistvaid tulemusi keskmaajooksudes ja hüpetes. Ka oli ta tihedalt seotud Kaitseliidu ja Noorkotkastega. Hiljem lõpetas kõrgema sõjakooli ja oli Tallinnas 10. Jalaväe Üksikpataljoni ülem kolonelleitnandi auastmes.

Kommunistide võimuletulekul 1940. aastal arreteeriti kolonelleitnant Lepp varakult, juba 23. juulil, ja peeti kinni Tallinna keskvanglas kuni 1941. aasta kevadeni. Seejärel viidi ta Uurali sõjaväeringkonna Kirovi vanglasse, kus talle tüüpilisel lavastusprotsessil pandi süüks kuriteod, mida ta polnud sooritanud ja milledest enamus polnud üldse aset leidnud. Ta mõisteti surma ja otsus viidi täide 9. detsembril 1941.

Kadunu abikaasal õnnestus 1944. aasta sügisel koos poja ja tütrega põgeneda Saksamaale ja sealt edasi Rootsi, kust hiljem siirduti Kanadasse. Nii Jaan juunior kui tütar Eevi oma perega elavad praegu Torontos ja on siinses ühiskonnas tuntud ning rahvuslikult aktiivsed inimesed.

Hea kvaliteediga paberil voldik sisaldab peale tubli isamaalase lühikese elulookirjelduse fotosid ta noorpõlvest, ka Vabadussõja aegseid, ning värvifotosid mälestuskivi paigaldamisest Sanglepal. See on väärikas mälestus mehest, kes Eesti Vabariigi loomisel ja selle iseseisvuse hoidmisel on elanud head ja täisväärtuslikku elu.

Märkmed: