Hiljutine tragöödia Los Angeles'es, kus 86-aastase mehe juhitud auto paiskus turule rahva hulka, mille tõttu hukkus 10 ja sai vigastada mitukümmend inimest, tõstis taas Põhja-Ameerikas üles vanemate inimeste autojuhtimise küsimused ehk kuidas peaks see olema seadustega reguleeritud.

Teatavasti on autojuhtide seas kõige kasvavamaks grupiks just seeniorid, kelle jaoks auto juhtimine on üks igapäevastest vajalikest tegevustest, mis aitab säilitada iseseisvust ega lase teistest sõltuvusse jääda. Seda teavad väga hästi ka meie lugejad — küllap teab igaüks oma tutvusringkonnas kedagi, keda see probleem teravalt puudutab ning kui valusalt võib mõjuda, kui ühtäkki seda enam teha ei saa. Kuigi kindlasti oskab enamus inimesi vanemaks saades oma autojuhivõimeid igati reaalselt ja adekvaatselt hinnata, võib ometi juhtuda, et vanuse kõrgenedes pole reaktsioonikiirus ega nägemine enam endine, mida ise ei pruugi märgatagi.

Kuigi statistika kohaselt on autoõnnetused seenioridest autojuhtidega mitte nii sagedased kui noortega, tuleneb see ka sellest, et seeniorid lihtsalt sõidavad vähem. Ottawa Citizen'is avaldatud vastavateemalises kirjutises ütleb Kanada Ohutusenõukogu president Emile Therien, et tegemist on väga tähtsa ohutusealase murega, kuna läbisõidetud kilomeetrite arvu vaadeldes toimub üle 65aastaste autojuhtidega kõige enam õnnetusi. Nii arvavad ohutusküsimuste eestseisjad, et provintsivalitsused peaksid kehtestama määrusi, et õnnetuste arvu vähendada.

Artiklis on juttu, et kõige populaarsem vastav ettepanek, mida toetavad mitmed organisatsioonid, kaasa arvatud CAA, on järk-järguline süsteem, mille kohaselt autojuhid peaks vanuse kasvades läbima rohkem tervisekontrolle ja autojuhieksameid ning vastavate võimete vähenedes võetaks autojuhtimisõigusi ära järk-järguliselt, mitte korraga. Näiteks lubataks autot juhtida ainult päevasel ajal ning mitte mitmerealistel kiirteedel — mida suur osa seeniore nagunii teeb, kuid mis pole ametlikult reguleeritud.

Samas reageerisid hiljutisele Californias juhtunud õnnetusele omapoolselt ka seenioride eestseisjad, viidates, et kuigi taolised õnnetused on väga traagilised ning kahetsusväärsed, toovad need vanemaealiste autojuhtimise küsimused täie hooga tähelepanu keskpunkti ning kui midagi sarnast juhtuks näiteks märksa noorema autojuhi tõttu, kas oleks tähelepanu niisama suur? „On suurepäraseid 85-aastaseid autojuhte, ja viletsaid 29-aastasi autojuhte,“ ütleb artiklis Judy Cutler, Kanada pensionäride assotsiatsiooni (CARP) eestseisja, kinnitades, et autojuhtimisõigus peaks baseeruma siiski võimetel, mitte vanusel. Tema sõnul toetab ühendus igati vanemaealiste hindamist autojuhtimise suhtes, kui seda teevad arstid, mitte litsentsi-inspektorid.

Praegu kehtivad spetsiaalsed litsentsimäärad seenioride jaoks Kanadas vaid Briti Columbias, Albertas, Ontarios, Quebec'is, Yukon'is ja Northwest Territories's. Need sisaldavad meditsiinilist läbivaatust enamasti alates 75. eluaastast; Ontarios on nõutav osalemine seminaris ning kirjalik test.

Kanada Statistikaameti andmete kohaselt on riigis umbes 1,7 miljonit üle 65-aastast inimest, kes juhivad autot regulaarselt. Statistika toob ka välja, et seeniorid sõidavad harva öösiti, samuti on nende distantsid lühemad kui noorematel juhtidel. (Ref.)

Märkmed: