Moto: Mõttelised hetked nädal enne Vabariigi aastapäeva 2014. aastal. - II
Kahes osas, II
Vaata ka I lõiku
On teada, et „naine“ valdab looduse poolt antud „suurt väge“ – aga kuidas „seda“ äratada ning kuidas õrnema soo teadvusele sobivalt seda suunatakse, selleks kipub meie meestel tarkust ja huvi väheks jääma...? Samane on ka praeguse Eesti riigi arenguga, kus jätkub kriis ning „kestev kriisiäng mõjustab laastavalt sotsiaalset kapitali“!!
Viimased aastad on EV Valitsus püüdnud otsida „mugavat rahu“ ja kindlustada oma võimuhaaret, kuid sellega samas „saavutati vaikus ka Vabariigi majanduses“, - seega siis stagnatsioon Eesti kultuuris; - kusjuures teatavasti peegeldub Eesti nõrk majanduse tulemuslikkus ka kohe riigi /rahvusvahelise/ spordisaavutustes (sic!), millised on riigi kultuurilise arengu väga tundlikud komponendid.
Selle asemel oleks pidanud kriisi ennetamisel tegutsema energilisemalt, targemalt - nagu variandina ka muinasjututegelane „Punane Kuninganna“ Lewis Carroll`i raamatus „Alice imedemaal“, kus see tegelane jooksis pööraselt edasi-tagasi, öeldes et , „...peab kõigest väest jooksma, et omal kohal püsida...“.

Aga Vabariigi majanduse arengu huvides oleks pidanud juba tosinkond aastat tagasi pöörama põhitähelepanu „tehnoloogia arengule, tootearendusele ja ekspordile ning tehnoloogia- insenerihariduse väärtustamisele“, et Eestis tekiks oma „kõrgtehnoloogiline /ingl.k.- high-tech/ personal“, high-tech omatoodete loomine ja eksport, - mis kahjuks jäi riigi tasandil tegemata /ja „seda“ loomulikult ei suuda korraldada humanitaarharidusega juhtkond (!)/; - niisiis meie tublid noored „en faute de mieux“ -„parema puudumisel“ lahkuvad välismaale tööle, kus „tootmistehnoloogia valdkond on väärtustatud tähtsaima osana ühiskonna arengul“, sest seda taibati välismaa tuumikriikides juba ammuilma!

P.S. Arvan et tühised manööverdused Valitsuses jäävad „mänguks liivakastis“, sest kaotatud 15-aastast arenguaega ei saa kusagilt tagasi...!

Lugupidamisega,
Mati Pungas , 17. veebruar 2014.a Tallinn-Nõmme

Moto: Mõttelised hetked nädal enne Vabariigi aastapäeva 2014. aastal. - I
Kahes osas, I;
Sissejuhatuseks:
Olen nüüd juba pool aastat vabakutseline vaatleja / ingl.k.-„ observer –analyst“ / ja mul on jätkunud piisavalt aega oma huvitegevuseks.
Suutsin vaba aja jooksul eesti loodustarkuste ning idamaa oskuste kombineerimisel tasakaalustada oma hea tervise sobivasse väga heasse seisundisse ning selleks siis olen ka väljunud õppetööst kõrgkoolides; - ja pühendanud rohkelt aega enda meelelistele hobbi-valdkondadele, peamiselt lugemisele /hinnanguliselt 50 raamatut aastas/ raamatukogudes või kodus, kus ööpäevaselt on taustamuusikaks tasane Eesti Ringhäälingu klassikaraadio.
Mis oleks veel parem, kui valiksite hoolega, mida sööte ja külastaksite regulaarselt spordisaali ning veeprotseduure ujulas, kui tahate oma võimalikku geneetilist eelsoodumust tasakaalustada...?
Eestis ilmub praegu eriliselt palju eestikeelset kirjandust, nii teaduslikku kui levikirjandust, kuid siin on märgatavaks puuduseks tuntavalt – „tõlkejärgse keelelis-grammatika korrektuuri vajaka jäämine ning toimetajatöö formaalsus“, – ja kokkuvõtlikult see vähendab trükise väärtust: kohati tundub, et loen nagu „morfoloogilis-grammatiliselt lonkavat eesti ajakirjandust“, mida kiirustades vorbitakse...?

Sukeldudes mõne seni selgusetu probleemi aruteludesse ja kui ka teades-jälgides (!) teravdatud tähelepanuga viimaste aastakümnete arenguid Eestis, seda nii riikidevahelisi suhtlemistasandeid vaagides kui ka varjatud teemasid (avalikkuse suhtes) jälgides, – siis on loogiliselt tegutsedes võimalik „peidetud infot“ avastada...!
Kui nüüd veidi analüüsida sündmuste dünaamikat ajas, siis nii mõnedki seni „varjatud ning salastatud“ seigad hakkavad end meile ilmutama, kui vaid rohkem on huvi protsessi mõistmiseks arengu prognoosimisel.
Vaata ka II lõiku
Lugupidamisega,
Mati Pungas , 17. veebruar 2014.a Tallinn-Nõmme