.
Lp Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ja komisjoni liikmed
riigikogu@riigikogu.ee
pohiseaduskomisjon@riigikogu.ee
Koopia: Riigikogu juhatus
Edastame Teile meilimanuses 30. jaanuaril 2013 Riigikogu konverentsikeskuses toimunud Toompea Haridusseminari koosoleku ettekande Eesti Vabariigi põhiseaduse mõte ja sätted ning süvenev rahvastikukriis ja seminari väljundina pöördumise Põhiseaduse Assamblee liikmete poole. Koosoleku järgselt saadeti ettekande tekst läbivaatamiseks Toompea Haridusseminari kõikidele liikmetele ja kirjavahetajaliikmetele, Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnale, Eesti Klubile, Eesti Rooma Klubile jt. Ettekanne avaldati meedias ( Estonian World Review, Võrumaa Teataja, Kesknädal, Eesti Iseseisvuspartei netiportaal, Ühenduse Forselius netiportaal, YouTube, Haridusfoorum jt.) või on veel avaldamisel.
Laekunud hinnangute ja seisukohtade alusel palume meie poolt tõstatatud põhiseaduse ja rahvastikukriisi vastastikuse mõju temaatika võtta töösse Riigikogu põhiseaduskomisjonis. Oleme oma seminaris vastava temaatika esialgselt
läbi töötanud, kuid arusaadavalt on põhiseadusega määratud riigi põhieesmärgi ja põhiülesande täitmise järelvalve kohustus Riigikogul (Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, 1998), ilmselt eeskätt selle spetsialiseeritud komisjonil - põhiseaduskomisjonil.
Meie palve on seda tungivam, et teabenõuded Presidendile, Riigikohtule ja Õiguskantslerile ei suutnud tuvastada põhiseaduslikkuse järelvalve süsteemset ega terviklikku rakendamist riigi põhiülesande – rahvuse säilimise - täitmise üle. Põhiseaduslikkuse järelvalve keskendub eeskätt õigusaktide analüüsile, mis ilmselt pole piisav. Kui kahekümne aastaga on Eesti kaotanud kuuendiku oma rahvastikust ja täna soovib kolmandik Eestist lahkuda ja kui see ei ole rahvastikukriis, siis kui suur peab olema rahvastikukadu rahvastikukriisi tuvastamiseks ja tõhusate vastumeetmete rakendamiseks!? Ükskõiksus rahvastikukriisi suhtes Eestis, Lätis, Leedus on silma paistnud Venemaa ajalehe Svobodnaya Pressa korrespondendile, kes tasakaalus artiklis väljendab oma üllatust: Baltimaade sotsioloogid muretsevad depopulatsiooni pärast, aga presidendid mitte.
Ajendatult ettekandest kirjutab kommentaator: ...neis asjus on tõesti nii kujunenud, et probleemidest püütakse mööda hiilida. Mul lähevad alati “karvad turri” kui kuulen kiidulaule, et kui hästi on meil ja meie riigil läinud, kui edukad oleme olnud. Arvan õigeks, et ühe või teise asja edukust saab hinnata vaid püstiseatud eesmärgi täitmise või sellele lähenemise aluselt. Eesti riigi eesmärk on rahva kui natsiooni, kultuuri ja omariikluse püsimajäämine nagu tolles preambulis sõnastatud ja seega saab meie edukust hinnata vaid sellest aspektist, mis on meie eesmärk ja eesmärgi teostus, kõik muud saavutused tuleb siduda sellega. Mis kasu on meil “viie rikkama” riigi hulka kuulumisega kui selles riigis ei ela enam eestlased, see oleks ju fiasko. Rõõm lugeda, et probleemi püütakse esiplaanile seda ja oleks kahju kui see sama “perioodiliseks nähtuseks” muutub nagu need riigis teatud võitluste eel hoogu võtavad, aga siis järgmise poliitilise elavnemiseni ära unustatakse.
Veel teine kommentaar seminari kirjavahetusest samal teemal: Nii kaua kuni põhirahvastiku kidumist pole suudetud peatada, on ülim vastutustundetus ja variserlikkus rääkida meie riigi arenemisest. Arenemisvõimeline on ainult rahvastiku taastootmisvõimet omav riik. Praegune areng on näiline ja toimub rahvuse eksistentsi arvelt. Teisisõnu – riigi põhieesmärgi järgimise on varjutanud mitmesugused muud eesmärgid. Kujundlikult väljendades – õigusfilosoofilises nõrkuses on lapse mähkmed saanud olulisemad kui laps ise. Siin kumab vastu seadusandlik tegematajätmine, mida Riigikohus oma vastustes Euroopa Konstitutsioonikohtute küsimustikule määratles kui olukorda, kus seaduses ei leidu reeglit seesuguse situatsiooni lahendamiseks, mille õiguslik reguleerimine on põhiseaduslikult nõutav. Ja rahvuse säilimine seda on!
Kokkuvõtteks. Palume meie poolt tõstatatud põhiseaduse ja rahvastikukriisi vastastikuse mõju temaatika võtta töösse Riigikogu põhiseaduskomisjonis. Toompea Haridusseminar aateühendusena ei saa jääda kõrvaltvaatajaks. Töö jätkamiseks vajame komisjoni vastuseid ettekande teise osa viiele küsimusele ja seisukohti/algatusi kolmanda osa seitsme ettepaneku osas. Kui leiate, et küsimused on väljaspool põhiseaduskomisjoni vastutusala, siis Teie kõrgelt positsioonilt on ju sobivamad adressaadid kindlasti paremini nähtavad ja saate tegutseda oma pädevuse ning ametivandega võetud vastutuse piires nende adressaatide/partnerite kaasamisel.
Usus Põhiseaduse ja põhiseaduskomisjoni jõusse,
Jaak Uibu, D.Sc.,Ph.D.
Toompea Haridusseminar
jaak.uibu@mail.ee
05. märtsil 2013.a
