Lugupeetud hr President Arnold Rüütel!
Lugupeetud Riigikogu liikmed!
Tahame Teile veel kord tuletada meelde, viidates („Foorumi“ andmetel) 82% eesti rahva arvamusele ja tuhandetele allkirjadele, et uut piirilepingut ei tohi ratifitseerida. Sellega tühistate Eesti Vabariigi järjepidevuse, tühistate kehtiva 1920. aasta Tartu rahulepingu ning annate Venemaale uue võimaluse kõikvõimalike meile kahjulike nõudmiste, tõlgenduste ja etteheidete tegemiseks. Peale kõige kingite asjatult ära 5,2% Eesti Vabariigi territooriumist. See on omavoli rahva vara suhtes, mille eest tuleb ka vastutust kanda.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahv 122 on väga selgesti sõnastatud: „Eesti Vabariigi maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.” Sellega on täiesti selgesti öeldud, et Tartu rahuleping on primaarne, teised riikidevahelised piirilepingud aga juurdekuuluvad, millega määratakse näiteks piiri tehniline teostus. Selleks on finantsilised jaotused, kas on olemas betoonmüür, traataed, küntud maa või muud tõkked. Määratakse samuti kindlaks ülekäigukohad, valveteenistus jne.
Ei saa tõlgendada, et „... ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega” oleks mingi uus, veelgi primaarsem piirileping, mis oleks võrdsem, seaduslikum või tugevam 1920. aasta Tartu rahulepingust. Seesugune tõlgendus eiraks täielikult Tartu rahulepingu ja ka Põhiseaduse paragrahvi 122 olemasolu ning on otseses vastuolus paragrahviga 123. Kui tahta Eesti Vabariigi Põhiseadust kuritahtlikult väänata, siis keeleliselt peaks sõna „ja“ asemel olema „või“, mis võrdsustaks veel mingi teistsuguse piirilepingu 1920. aasta Tartu rahulepingu asemel. Paragrahvis 122 on aga selgesti „ja“ olemas, mis määrab teised riikidevahelised piirilepingud esimese juurde kuuluvaks. Teisteks piirilepinguteks on näiteks Eesti Vabariigi merepiir ja samas ajastus sõlmitud maismaapiir Läti Vabariigiga.
Hakata Eesti NSV ja Venemaa Föderatsiooni vahelist kontrolljoont 61 aastat hiljem pidama võrdväärseks või ülimaks 1920. aasta Tartu rahulepinguga kehtestatud riigipiirist, millest okupantriigi survel peaks saama Eesti Vabariigi uus riigipiir, on nii diplomaatiline ja poliitiline jaburdus kui ka algusest peale õigustühine. Seda uut piirilepingut eesti rahvale peale suruda on otsene kuritegu, Eesti riigi ja rahva reetmine.
Loodame Teie kainele mõistusele, riigimehelikkusele ja vastutustundele, et Te ei alluks mõningate hüpikpoliitikute tahtele, kelle kireks on oma nime ajalooraamatusse jäädvustamine, teadmata kavatsetava piirilepingu väärtust ja tulevikuhinnangut.
Kui Te aga kiidate uue reeturliku piirilepingu heaks, vabastate reeturpoliitikud süüst ja võtate reetmise süü enda kanda!
EESTI RAHVAS SEDA EI ANDESTA!
5. juuni 2005
Põllumeeste Kogu
Kontakt: Tõnu Ojamaa
telefonid: 7490210, 56 206687
Haaslava vald, Tartumaa
AVALIK PÖÖRDUMINE 5. juuni 2005 (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Eesti Wabariik sõlmis 1920. aastal Tartu rahu Vene SFNV-ga, mis 1937. aasta konstitutsioonist lähtuvalt nimetati ümber Vene NFSV-ks.
Praegu on tegemist Venemaa Föderatsiooniga, mis on mõnes küsimuses deklareerinud õigusjärgsust vaid seoses Nõukogude Liiduga, mis loodi aastal 1922.
Seega üht lepingu osapoolt enam pole.
Samas omandireform näitas ilmekalt, et omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti Vabariik ka Eesti NSV ja NLiidu õigusjärglane.
Juba 1934. aasta 12. märtsil tuli Eestis võimule ebaseaduslik režiim ja need, kes lähtuvad 1938. aasta põhiseadusest, lähtuvad oma järjepidevuses ebaseaduslikust režiimist…
Ka Eesti NSV oli Rahvasteliidu liige 1940. aasta 21. juulist kuni sama aasta 6. augustini. Rahvasteliit pidas Eesti NSV-d Eesti Wabariigi õigusjärglaseks.
Eestlased, võttes maha Eestis olnud Lenini monumendid, näitasid sellega oma negatiivset suhtumist ka Tartu rahulepingusse.
Eesti allkirjastas Helsinki 1975 lõppakti OSCE järelevalve all tagantjärgi aastal 1991.
Sellega tunnustati liitlaste Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentside otsuseid riikide, nende piiride ja piiride muutmise kohta. Eeltoodud konverentside otsuste põhjal oli Eesti Nõukogude Liidu seaduslik liiduvabariik. Ka Nürnbergi tribunal käsitles Balti riike Nõukogude Liidu seadusliku osana, mida okupeeris Saksamaa, ja mis oli agressioon.
Ka Inglismaa ja USA poolt deklareeritud Atlandi Harta käsitles 1941. aasta 14. augustil Balti riike Nõukogude Liidu osana.
Sama aasta 24. septembril ühinesid Londonis hartaga need riigid, millele harta kaitset pakkus.
Need riigid olid Nõukogude Liit ning Belgia, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Jugoslaavia ja Prantsusmaa, mille valitsused asusid Londonis eksiilis, ja teised, kokku 26 riiki, mis deklareerisid 1942. aasta 1. jaanuaril ka ÜRO loomise.
Lissaboni leping on EV põhiseaduse suhtes ülimuslik ja ei sätesta Eesti - Vene piiri Tartu rahu järgi. Kui tšehhid surusid klausli Sudeedimaa kohta Lissaboni lepingusse, siis Eesti pool Tartu rahu teemat üles ei võtnudki...
Eesti Vabariigi põhiseadus
§ 121. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud:
1) mis muudavad riigipiire;
Praegu on tegemist Venemaa Föderatsiooniga, mis on mõnes küsimuses deklareerinud õigusjärgsust vaid seoses Nõukogude Liiduga, mis loodi aastal 1922.
Seega üht lepingu osapoolt enam pole.
Samas omandireform näitas ilmekalt, et omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti Vabariik ka Eesti NSV ja NLiidu õigusjärglane.
Juba 1934. aasta 12. märtsil tuli Eestis võimule ebaseaduslik režiim ja need, kes lähtuvad 1938. aasta põhiseadusest, lähtuvad oma järjepidevuses ebaseaduslikust režiimist…
Ka Eesti NSV oli Rahvasteliidu liige 1940. aasta 21. juulist kuni sama aasta 6. augustini. Rahvasteliit pidas Eesti NSV-d Eesti Wabariigi õigusjärglaseks.
Eestlased, võttes maha Eestis olnud Lenini monumendid, näitasid sellega oma negatiivset suhtumist ka Tartu rahulepingusse.
Eesti allkirjastas Helsinki 1975 lõppakti OSCE järelevalve all tagantjärgi aastal 1991.
Sellega tunnustati liitlaste Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentside otsuseid riikide, nende piiride ja piiride muutmise kohta. Eeltoodud konverentside otsuste põhjal oli Eesti Nõukogude Liidu seaduslik liiduvabariik. Ka Nürnbergi tribunal käsitles Balti riike Nõukogude Liidu seadusliku osana, mida okupeeris Saksamaa, ja mis oli agressioon.
Ka Inglismaa ja USA poolt deklareeritud Atlandi Harta käsitles 1941. aasta 14. augustil Balti riike Nõukogude Liidu osana.
Sama aasta 24. septembril ühinesid Londonis hartaga need riigid, millele harta kaitset pakkus.
Need riigid olid Nõukogude Liit ning Belgia, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Jugoslaavia ja Prantsusmaa, mille valitsused asusid Londonis eksiilis, ja teised, kokku 26 riiki, mis deklareerisid 1942. aasta 1. jaanuaril ka ÜRO loomise.
Lissaboni leping on EV põhiseaduse suhtes ülimuslik ja ei sätesta Eesti - Vene piiri Tartu rahu järgi. Kui tšehhid surusid klausli Sudeedimaa kohta Lissaboni lepingusse, siis Eesti pool Tartu rahu teemat üles ei võtnudki...
Eesti Vabariigi põhiseadus
§ 121. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud:
1) mis muudavad riigipiire;
Ajalugu
TRENDING
