Eesti tänavalaste toetamiseks on Ottawas agarasti tegutsenud töögrupp „Action Estonia“. Selle lehe veergudel oli juba teade, et toetussummad on Eestisse jõudnud. Töögrupi ühe aktiivsema ja agarama liikme Tiit Kauri aruande põhjal saame pildi, mis peegeldab annetuste määramist järgmistele toetusobjektidele:
„Kristlikku Kodu“ Tartus on toetatud kokku 2000 dollariga. Summade otstarbelise kasutamise järele valvab kiriklik diakoonia-organisatsioon.
„Caritas“ on saanud $3000 oma tegevuseks Sillamäel. Pool sellest summast aitas katta augustis toimunud suvelaagri kulusid. Ülejäänud summa läheb sügisese „Kinderstube“ tegevuse toetuseks. „Caritasele“ antud summade sihipärase kasutamise üle aitab valvata Rotary klubi Tallinnas, kellega „Action Estonial“ on vastav kokkulepe.
„Caritase“ tegevus Sillamäel toimub linna poolt kingitud rannaäärses majas. Maja ümber korraldati suvelaager ja maja on lastele sügisese „Kinderstube“ raamides varjupaigaks, kus nad muuhulgas leiavad koha koolitööde tegemiseks, keele õppimiseks jne. Hoonet ennast nimetatakse Ökomajaks. Maja ja selle ümbrus on alles korrastamisel. Korrastustöid teevad lapsed ja noored ise, kas suvel laagris viibides või sügisel koolist vabanemise ja kojumineku vahel. Seejuures on kasutusel eeskätt keskkonda mittereostavad meetodid ja materjalid. Muuhulgas on näiteks kasutusel nn. kohupiimavärv, mis ei levita loodusesse kahjulikke aineid ega ohusta lapsi, kes seal töötavad. Maja juurde viiva tee parandamisel kasutatatakse selliseid loodusesõbralikke materjale nagu puukoor ja vanad ajalehed, mis seovad tee aluskihis mulda ja liiva. Ka seda tööd teevad lapsed. Käimasolevad keskkonnasäästlikul meetodil läbiviidavad tööd ja nendeks kasutatavad materjalid vihjavadki maja nimele — Ökomaja.
Lääne-Nigulas asutatud lastekodule „Teine Kodu“ on antud toetust $1000. See summa katab lastekodu suurima vajaduse — ahju hankimise kulud. Ahi ehitatakse kohaliku tööjõuga. Lääne Nigula on väiksem keskus, kus aga ebatavaliselt suur osa kohalikust rahvast elab okupatsiooniaegsetes üürimajades; paljud elanikud ei leia endale kohapeal tööd. Seega on laste eest hoolitsemise koorem suurem kui seda asula suuruse põhjal võiks oletada. Siiski on Lääne Nigulale kui väiksemale keskusele omane, et seal tehakse tihti tööd vabatahtlikult. Kõik suuremad parandused ja hankimised on aga ülejõu käivad.
Toetus on ette nähtud ahju hankimiseks, nii et oleks võimalik lastele valmistada sooja toitu. Et ahju ehitavad kohalikud töölised, tuleb terve toetussumma kasutusele laste lähikonnas.
Nimetatud kolm toetusobjekti paiknevad kolmel eri tasandil. Sillamäel tegutsev „Caritas“ on rahvusvahelise „Caritase“ haruorganisatsioon, millel on suuri teeneid Pirita kloostri väljaarendamisel, aga ka „Kinderstubede“ tegevuses.See organisatsioon on mitmel pool Eestis tähelepanu pälvinud ja edukas olnud. Peamine põhjus, miks esimese toetusobjektina sai valitud „Caritase“ projekt Sillamäel, oli ehk „Caritas'e“ kui ausa organisatsiooni maine, mis on võimeline toetussummasid majandama ja aruandlust toimetama.
Toetust määrates Lääne-Nigula lastekodule oli algusest peale mõte, et kogemuste kasvades ja kontaktide arenedes hakata toetama ka objekte väiksemates kohtades. Lootus on, et sellistes keskustes suudavad meie kaunis väikesed toetussummad suhteliselt rohkem ära teha. Teine paratamatu tõik on, et suurtest linnadest eemal asuvates keskustes on raskem toetajaid leida. Seega on seal vajadused suuremad. Eriti rasked on olud Kagu-Eestis.
•••
Alguses tundus olevat raske hinnata vajaduse tõsidust eri kohtades. Tasapisi hakkab aga selguma, et tõsiseid vajadusi on igal pool. Vahe seisab peamiselt toetajate leidmises eri kohtades. Ja meie tegelik raskus seisab selles, et otsustada, kas üks või teine toetamisobjekt on usaldusväärne või mitte. Suured keskused ja suuremad organisatsioonid on siin eelisolukorras.
„Action Estonia“ esindajad on külastanud toetatavaid objekte Eestis mitmel korral. „Caritase'ga“ on olnud neli kokkusaamist. Tartu „Kristlikku Kodu“ on külastatud kahel ja Lääne Nigulat ühel korral. Nende külaskäikude jooksul on arutatud kõnealuseid projekte ka väljaspool toetusorganisatsioone seisvate isikutega. Kontaktide tulemusena kasvab arusaamine olukordadest ja on ka selgemini võimalik hakata hindama võimalike uute projektide usaldusväärsust.
Lõpuks jääbki see ainus instrument: usaldus. Kui on olemas usaldus, saab toetust edukalt arendada.
Uute toetusobjektidena on päevakorrale tõusnud tänavalapsed Jüris (25 km Tallinnast) ja Kohilas — olenevalt toetuste laekumisest.
Avalikustati eesti tänavalastele kogutud toetussummad
Eestlased Kanadas | 12 Nov 2002 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
