Ligi miljard krooni maksvasse hoonesse kolivad esimesena seni Toomemäel asunud naistekliiniku töötajad ja patsiendid, täies mahus peaks haigla tööd alustama veebruari lõpust.

Tartusse nüüdisaegse haigla ehitamise vajadusest hakati rääkima sihtasutuse Tartu Ülikooli kliinikum loomisest 1998. aastal. 1971. aastal avatud Maarjamõisa haigla laiendamisega hakati pihta kaks aastat tagasi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meil on siin räägitud tiigri- ja muudest hüpetest. Ma ei tea, mis loom on siin hüpanud, kuid selle korpusega oleme me hüpanud üle kahe sajandi. Esimesena kolib uude korpusesse naistekliinik," rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur.

"Rohkem on ikka ootusärevus. Mis siin salata, on ka leinameeleolu. Seda võibolla leinameeleoluks on palju nimetada, aga loomulikult on kahju seepärast, et see on väga pöördeline moment, sest meie majas Toomel on sünnitusabi osutatud 155. aastat," kommenteeris Tartu naistekliiniku juhataja Helle Karro.

Maarjamõisa uues majaosas on uudseid töötaja- ja patsiendisõbralikke lahendusi kuhjaga. Nii näiteks avab infrapunalüliti patsientide liikumisalas uksed inimese kehasoojuse peale. Nii pole vaja lüliteid puutuda ja seeläbi väheneb patsillide leviku oht.

Kogu majas on kolme värvi elektripistikud: tavalised valged, rohelised, kuhu tuleb elekter haigla enda diiselgeneraatorist 15 sekundit pärast üldist elektrikatkestust ning oranžid, mis on upsi-toitel.

Seega, elutagav aparatuur Maarjamõisa haiglas ei jää hetkekski vooluta. Ja haiglat katvad klaaspaneelid pole mitte iluasjad, vaid need on päikeseandurite poolt kontrollitavad ja liigutatavad, et päikesekiirgus otse ruumidesse sisse ei kiiskaks.

Ja mis peamine: uues avaramas majas on koos kliinikud, mille vahet patsiendid pidid seni mööda linna käima. Maarjamõisa meditsiinilinnaku esimene ehitusjärk läks maksma ligi miljard krooni.

Meditsiinilinnaku teine etapp peaks plaanide kohaselt valmima 2010. aastal.

Märkmed: