Tallinnas toimus rahvuskaaslaste programmi konverents, kus käsitleti välis-eestluse säilitamist. Skautlikust seisukohast oli huvitav delegaatide valik — ühtegi skautlikku organisatsiooni ei kutsutud osa võtma. Eesti skautlus tähistas tänavu oma 95. tegevusaastat koos skautluse 100. tegevusaastaga, mille puhul Eesti Post andis välja eri skautmargi. Kuigi välis-Eesti skautide ja gaidide read on hõrenenud võrreldes paguluse algaastatega, koondavad siiski ülemaailmsed eesti skautide ja gaidide keskorganisatsioonid ligi 800 liiget. Võiks arvata, et vanuselt üle 60 aasta tegutsenud ülemaailmsed välis-Eesti Gaidide Liit ja Eesti Skautide Liit on suurimad ning vanimad aastaringselt tegutsevad välis-Eesti noorte organisatsioonid.
Skautluse ja gaidluse eesmärgiks on kasvatada häid ühiskonna liikmeid. Kui vaatame meie ühiskonnas tegutsevaid juhtisikuid ja juhatusi, siis võime rahuldustundega märkida, et enamus neist on osalenud skautluses või gaidluses. Ja rohkemgi — umbes pooled meie organisatsioonide juhtkondades on olnud või on kas skautmastrite või gaiderite õigustega — teisisõnu isikud, kes juhina rakendusid noorte kasvatuses.
Skautliku tegevuse üheks päevasooviks on — heategu päevas! Vanasti oli kombeks peale heateo sooritamist kaelarätiku otsad kokku sõlmida — tähistamaks, et minu päevane heategu on tehtud. Ka sisendab skautlik kasvatus nii tänutunnustust kui ühiskondlikku tegevust — nii noorena kui hiljem täiskasvanuna.
Eestis toimunud rahvuskaaslaste konverents käsitles sisuliselt koolipingis õppimisega seotud küsimusi. Kuid teemaliselt puudutati ka eesti kultuuri, mis skautlikes katsekavades on nõutud juba üle 60 aasta. Rahvuskaaslaste programmi raames esitati mõte õpetajatele korraldada täienduskoolitusi. See oleks ka noortele skaut- ja gaidjuhtidele teretulnud.
Haridus- ja teadusministri sõnul hinnati ESTO-de väärtust väliseestlaste kokkukuuluvuse tunnustuse süvendamisel. Skaudid olid need, kes algatasid ülemaailmsete eestlaste üritustega 10 aastat enne esimest ESTO-t Torontos — korraldati maailmalaagreid Kanadas, Rootsis, USA-s ja Saksamaal 3300 osavõtjale. Need laiahaardelised ülemaailmsed suhtlemised toimuvad ka tänapäeval ning igast suuremast laagrist on osa võtnud nii Eestist kui välis-Eestist pärit skaute-gaide.
Nende 60 sisuliselt tihedate tegevusaastate läbiviijaid on tunnustatud välis-Eesti skautliku kõrgeima teenetemärgiga — Põhjatäht I järk. Selle teenetemärgi saavutamiseks on vaja vähemalt 25 juhiaasta panust, kuid enamuse panus selliseks kõrgeks tunnustuseks on 35—45 vabatahtlikku tööaastat. Tänapäeval kannavad neid tunnustusi 25 skautjuhti ning 16 gaidjuhti. Kuuele eestlasele on eelneva 95 aasta jooksul annetatud maailmaskautluse kõrgeim tunnustus — Hõbe Hunt, mille kandjatest on veel kaks tegutsemas.
Kahju on, et Eestis toimunud konverentsil, kus arutati noortega otseselt seonduvaid kasvatuslikke küsimusi, ei olnud välis-Eesti skautlikel keskorganisatsioonidel võimalust osaleda ega kaasa rääkida. Julgeks loota, et järgmisele konverentsile kutse saabub ning et välis-Eesti gaid- ja skautjuhtide panus noorte rahvuslikus kasvatuses ning eestluse säilitamisel leiab Eestis märkimist ning tunnustust.
Avatud veerg: Märkamatud heateod
Arvamus
TRENDING
