LL
Siim võtab lonksu kohvi ja ütleb: „Nad jäid heast asjast ilma. Toi oli hea, samuti koorid, orkester ja kõik muu, täiesti tasemel. See noor Parming, temast tuleb kõnemees.“
Anu ohkab ja vastab: „Aktus oli täiesti fääbjulas. Olen igasuguseid seletusi kuulnud. Naine jäi haigeks. Seal pole kuskile autot panna. Kas see tõesti toimus eile? Ajasin kuupäeva segamini. Pidin linnast välja sõitma. Abikaasa ei räägi eesti keelt, ei taha üksinda minna. Ei käi kunagi kusagil. Olen kodune. Jne, jne.”
„Miks inimesed ei võiks olla ausamad? Ei viitsinud. Aktused on igavad. Aktustel käimine pole tähtis. Olen liiga mugav. Mulle meeldivad TV ja suusatamine rohkem kui riigi juubelid, “ leiab Siim. „Vaevalt keegi tunnistaks, et tal puudub kohusetunne.“
„Huvitav on näha, kuidas mõned uhkustavad küll oma Eesti passidega, aga ei suvatse lugu pidada Eestist ta juubeli puhul,” mõtleb Anu.
Siim asub nende kaitsele: „Aktustel käimine ei kinnita kellegi eestlust. Mõned pühitsevad seda aastapäeva vaikselt kodus. Teised jälle pelgavad aktusi – olen ise tugev eestlane, pole mul vaja seda rahva ees demonstreerida.”
Anu ei usu: „Teed nalja või? Meil on ju vaja näidata teistele, kuidas eestlased hindavad iseseisvust. Sellepärast on vaja täis-saali!“
„Aga igaüks ei tao endale vastu rinda ega lehvita lippu, et mina olen see õige truu eestlane,“ vaidleb Siim.
„Eks neid ole ju küllalt, kelle külaskäik laulupeole ja verivorst jõuluajal määrab nende rahvuse,“ leiab Anu ja lisab: „Ja muidugi pits Viru valget, et aidata Eesti majandust.“
„Sa vajud oma jutuga kõrvale. Mis teha, et inimesi meie tähtsamatele olemistele välja tuua? Kas uuendada programmi otsast lõpuni? Kas lõigata ära kõned ja pakkuda lõbustust või meelelahutust?“ küsib Siim.
„Aga vabaduse päeval just keskendume nendele asjadele nagu vabadus, iseseisvus ja Eesti tulevik. Meelelahutus ei saa neid asendada. Me ei saa muuta kava sellepärast, et mõned peavad aktusi aegunuks. Lõbustus kuulub pidude juurde, mida meil on piisavalt.”
Siim mõtleb: „Võibolla meil on vaja sama palju rahvusliku tunnetuse arenemist, kui vajatakse Eestis. Sa ju tead, et meid siin välismaal peetakse suuremateks patriootideks kui Eestis. Kas see vastab tõele?“
Anu küsib: „On meil veel kohvi?“
Avatud veerg: Oleks võinud olla rohkem „eestlasi“ (5)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Praegugi tõrjutakse noori (loe 55 ja alla) teatudmääral. Meil on organisatsioone kus on noored eesotsas, aga vanad ikka ajavad asju tagaplaanis ja ei lase noortel oma värskemaid ideesi läbi viia.
Suured tänud ESK'le, eesotsas Lia Hess, et nemad pööravad asjad veidi teistpidi ja õhutavad uusi, kõikehõlmavaid üritusi!
Muidu..... vanaviisi edasi...
(jah, Maxim, minagi nõus et sul on seekord õigus)
Suured tänud ESK'le, eesotsas Lia Hess, et nemad pööravad asjad veidi teistpidi ja õhutavad uusi, kõikehõlmavaid üritusi!
Muidu..... vanaviisi edasi...
(jah, Maxim, minagi nõus et sul on seekord õigus)
Olen ise üllatanud, aga olen Maxim'iga nõus seekord.
Tihti, noored eestlased ei ole toetatud küllalt või korralikkult või nende vanemad "ei viitsinud" oma lapsi kasvatada eestlasteks ja selle tõttu, meie seltskond jääb väiksemaks ja väiksemaks.
Meil on tõesti vaja vaadata mis üritused on väga hästi läinud viimastel aastatel ja nendest ideid võtta eesti 100. sünnipäeva peoks.
Loodan et need organisatsioonid kes korraldavad suuremad üritused ikka panevad õiged rattad käigule juba nüüd et järgmine generatsioon saab 10. aasta pärast sellega hakkama.
Tihti, noored eestlased ei ole toetatud küllalt või korralikkult või nende vanemad "ei viitsinud" oma lapsi kasvatada eestlasteks ja selle tõttu, meie seltskond jääb väiksemaks ja väiksemaks.
Meil on tõesti vaja vaadata mis üritused on väga hästi läinud viimastel aastatel ja nendest ideid võtta eesti 100. sünnipäeva peoks.
Loodan et need organisatsioonid kes korraldavad suuremad üritused ikka panevad õiged rattad käigule juba nüüd et järgmine generatsioon saab 10. aasta pärast sellega hakkama.
Jah, kindlasti vastab! Vaata kui hea taseme saavutas välis-eesti kirjandus? See on vapustavalt suur saavutus. Aga ühiskonnategevus on kuidagi üle kivide ja kändude edasi arenenud, mingil määral tänu vastasleeride tegevusele. Kui oleks olnud palju rohkem üksmeelt, oleks täna veel palju rohkem aktiivseid eestlasi, eriti noori. Leivat on palju teinud selle heaks, aga tema üksinda ei suuda kogu selle töö ära teha. Oli teisi kes ei toetanud noori õigel ajal, ja nüüd on tulemus nagu ta on. Kahju muidugi, aga Eestis on veel võimalus natukenegi asju arendada või osa saada värskematest eestluse tuultest niikaua kui nad puhuvad me rahva seljataga.
Arvamus
TRENDING
