Eestis on sätestatud riigilipu päevad, kuid Vabadussõja algus ei kuulu nende hulka, küll aga Eesti Vabadussõja lõpu päev, 3 jaanuar.
Väliseestlaste austus ja lugupidamine on alati kuulunud nendele sõdalastele, kes võõrriigi vormil kandsid Eesti rahvuslikke tunnuseid — enamasti sini-must-valget märki. Kuna tänavu täitus 60 aastat rasketest kaitselahingutest Eestis, siis väliseesti ajakirjanduses on olnud mitmeid ülevaatlikke artikleid nendest sündmusest. Kõnealustes kirjutistes on esinenud väljend „Eesti SS-diviis“. See on mugandatud variant, mille õige tähistus on „20. Eesti Relva SS Diviis“ (Waffen SS).
Paljud on ehk unustanud, et Saksamaa sõjaväkke — nii Wehrmachti kui teistesse harudesse — võeti ainult Saksa kodanikke. Algselt (1933) kuulus SS-i (Schutz-Staffel) koosseisu 120-meheline relvastatud sõjaväeline kaitseüksus, milline peatselt laiendati sõjaväeliseks eliitüksuseks (SS Verfügungstruppe), mis tegutses enne sõda riikliku sisepolitsei üksustena ja mis arenesid tasapisi harilikeks sõjaväelisteks üksusteks. Oktoobris 1939 viidi need üksused SS-i alluvusest üle sõjaväe alluvusse, kuid samas säilitasid nad oma nime ja tunnused. Need üksused koosnesid valitud Saksa kodanikest, oma rassi esindajatest.
Juunis 1940 moodustati esimene Relva SS üksus SS NORDLAND norra ja taani vabatahtlikest, ning peatselt ka hollandlastest ja belglastest koosnev SS WESTLAND. Nagu teada, ei pooldanud Hitler mitte-sakslastest sõdureid Saksa sõjaväes.
Relva SS sai oma iseseisva kõrgema staabi ja eraldus peagi natsi SS organisatsioonist, kuid säilitas sealjuures oma nime ja tunnused. Aastast 1942 oli Relva SS sõjaväeline eliitüksus, mis allus sõjaväe ülemjuhatusele (OKW-le). Selle üksused koosnesid uljatest võitlejatest, kes kahjuks olid aga sõdurlikult oskamatud ning kandsid seetõttu lahingutes suuri kaotusi. Sõjaväe ülemjuhatus (OKW) viis siis Relva SS-ile läbi sõjaväelise õppuse ja eraldas need natsidest, liites nad sõjaväega. Relva SS-i tohtis võtta ka mittesakslasi ja nii muutusid need üksused harilikeks sõjaväelisteks üksusteks. Aastal 1943 oli Relva SS koosseisus 200.000 meest, mis hiljem kasvas 400.000-ni.
Natsi SS kui organisatsioon oli Saksa sisepoliitiline politsei, hõlmates nii kohalikku politseid, turvapolitseid (Gestapot) kui vastuluure ülesannete täitjaid (Sicherheits Dienst). Alates aastast 1935 moodustasid SS-ile alluvad siseüksused (mitte relva SS üksused) kontsentratsioonilaagrite valvemeeskonnad.
Kuigi nendel kahel organisatsioonil oli sama nimetus — SS, olid need sõja lõpupoole kaks täiesti erineva iseloomuga organisatsiooni. Kui loodi Eesti Relva SS üksused, siis oli nende kuuluvus täiesti sõjaväeline ja nad olid eraldatud SS politseist ja natsidest.
Huvitavad on Eesti Entsüklopeediate seletused SS-i kohta. Nii 1975. kui 1955. aa. väljaannetes allutatakse ja samastatakse Relva SS üksusi natsi Schuts-Staffeliga (SS-iga) ja on märgitud, et need kuulutati Nürnbergi protsessil kuritahtlikeks organisatsioonideks. Nii see ei olnud. Endised Eesti Leegioni mehed olid Nürnbergi vahipataljonis ning lääneliitlased ei tunnustanud Eesti Relva SS-i kuulunuid vaenulikeks. Küll on see nimeline lähedane põimumine kahe erineva organisatsiooni — natsi SS-i ja Relva SS-i osas — NSVL-i poolt teadlikult samastatud. Ka näib see mõiste olevat juurdunud Eestis. Miks see samastus on jätkuvalt edasi kantud Eesti Entsüklopeediasse, on arusaamatu, nagu ka see, et puudub täielik käsitlus Relva SS-i kohta.
Pean õigeks, et meie võitlejad kasutaksid alati ja järjekindlalt väljendit „Relva SS“, mis nii sisult kui vormilt eristaks neid natside SS-ist. Suutmatus või tahtmatus neid kahte eristada on karuteene meie võitlejatele.