Osta endale, palun, raamat „Eesti Kongress siis ja praegu“ (EV Riigikantselei, Tallinn, 2000) ja loe see läbi, pöörates erilist tähelepanu Kodanike Komiteede ajaloole.
N. Liit annekteeris Eesti, Läti ja Leedu 1940. Kuna see ei toimunud baltlaste nõusolekul (kui mõni Kremli ööbik ja kollaborant välja arvata) ja kuna rahvusvaheline õigus keelab agressiooni (okupeerimine, anneksioon jms), siis enamus maailma riikidest ei tunnustanud kunagi meie kallal Moskva poolt toime pandud vägivalda. Antud kontekstis on see oluline, kuna tegemist on õigusalase (juriidilise) küsimusega.
USA näiteks, kus Sina ja mina oleme mõlemad elanud, laskis Ameerika trükikodades ilmunud Euroopa maakaartidele ajavahemikus 1940-1991 trükkida: „USA valitsus ei ole kunagi ametlikult tunnustanud Leedu, Läti ja Eesti annekteerimist 1940. aastal.“ Kui mõelda hästi järele, siis New Yorgis Rockefeller Center'is asus sel perioodil Eesti Vabariigi Konsulaat, kus töötasid Ernst Jaakson, Aarand Roos jt tublid Eesti diplomaadid.
Räägime asjast. Tänu lääneriikidele, aga tänu ka sellele, et me ise ei aktsepteerinud kodumaa okupeerimist N. Liidu poolt, eksisteeris Eesti Vabariik edasi kõik need aastad juriidiliselt, kuid mitte de facto. Mitmed riikluse tunnused eksisteerisid edasi, ega muidu poleks mõned väliseestlased reisinud n. „Jaaksoni passidega“, mida konsulaat küll harva väljastas (miks, sellest võib teine kord kirjutada).
Mina sündisin Saksamaal pagulaste perre. Maire Aunaste võis olla USA-s väliseestlane, meie olime pagulased. Võid meid väliseestlasteks nimetada, aga need, kes olid kodumaalt poliitilistel põhjustel lahkunud, olid tegelikult pagulased.
Nähes, et passita on päris raske elada, lasksid minu vanemad end USA-s naturaliseerida 1963. aastal — 20 aastat pärast kodumaalt lahkumist. Kuni selle hetkeni ei olnud ei nendel ega minul ega õdedel teist kodakondsust peale Eesti Vabariigi oma, mis meile ka alles jäi, kuna me ei loobunud Eesti kodakondsusest USA kodakondseteks saades.
Vaevalt, et Sinugi perekonnaliikmed olid kodakondsusetud EV ajal või eksiili sattudes. Kui te polnud kodakondsusetud, siis oled ka Sina olnud kõik need aastad EV kodanik.
Kui palju etnilisi eestlasi on maailmas, kellel puudub Eesti kodakondsus? Nende järglasi, kes lahkusid Eestist tsaariajal — siis kui polnud veel Eesti Vabariiki — on tõenäoliselt õige palju. Need, kes sündisid 1918. a. esimestel nädalatel või varem ja rändasid siit isiklikult välja, on kas surnud või väga vanad. Enamus sellistest elab ilmselt Venemaal. Nende lapsed, lapselapsed jne ei räägi reeglina eesti keelt ja paljud nendest arvatavasti ei teagi, et on eesti päritolu. Mingi osa neist on ilmselt Zhirinovski ja natsionaalbolshevike leeris, parem kui nad end naturaliseerida ei lase. „Vanu eestlasi“, kes rändasid USA-sse ja mujale peale Venemaa enne I maailmasõda, on ilmselt vähe järel.
Armas saatusekaaslane! Kui Sina Eestisse tulid ja siin arvatavasti ka passi said, siis sind ei naturaliseeritud, vaid toimus faktide ja dokumentide (vanemate kodakondsus, abiellumise fakt, sinu sünnitunnistus jne) kontroll ja passi vormistamine.
Kodanike Komiteede peamisi mõtteid oli välja selgitada, kes meist oli Eesti kodanik ja kes mitte, ja organiseerida uuesti meie riigi paberimajandus, mida venelased ja KGB olid siin poole sajandi jooksul kustutuskummi ning paberihundiga usinasti hävitanud.
Huvitav kurioosum: kuna Eesti kodakondsus saadakse vanemate kaudu, ja kuna Rootsis on olnud palju segaabielusid eestlaste ja rootslaste vahel, siis Rootsis on praegu ilmselt sadu tuhandeid Eesti kodanikke (pagulaste lapselapselapsed), kelledest enamus ei tea, et tehniliselt oleks neil õigus Eesti kodakondsusele.
Lp. Viido: mida Sa vist öelda tahtsid, oli: „Armsad endised pagulased ja nende järglased — minge laske oma olemasoleva Eesti kodakondsuse najal endale vormistada kas pass või isikutunnistus, teil on automaatne õigus sellele, kuna olete kõik see aeg olnud Eesti kodanikud! Ja siis minge andke oma hääl heale kandidaadile, kui te peaksite asuma arvamusel, et tunnete Eesti asju sedavõrd hästi.“
Ei ole vaja kirjutisi, mis külvavad segadust. Eesti Kongress ja Kodanike Komiteed olid niigi nurka surutud kogu oma olemasolu jooksul endiste punaste ja Moskva käsilaste poolt. Kümned, võibolla isegi sajad tuhanded noored eestlased ei tunne neid asju kuigi hästi. Kuna küllaltki paljud rahvuskaaslased kodumaal suhtuvad leigelt, skepsisega või isegi vaenulikult „väliseestlastesse“ (loe: varasematesse pagulastesse), siis pole vaja süvendada väärarusaama, nagu oleksime vahepeal mingisugusel müstilisel viisil oma kodakondsusest ilma jäänud. See ei ole nii. Enamusel eksiilis elanud eestlastel on sama õigus EV passile (nüüd küll juba Euroopa Ühendriikide passile) kui siinsetel. Kõigil diasporaa kunagistel elanikel, kes soovivad ja kes pole seda veel teinud, tuleb oma kodakondsust tõestada dokumentide najal (käi Kodakondsuse- ja Migratsiooniameti võrgulehel), ja selle peale saavad nad — lupsti — Eesti reisidokumendi, kuna omavad nii järjekestvuse kui EV seaduste najal lihtsalt õigust sellele. Selle saavutamiseks Eesti Kongress aastaid ka võitles. (Imelik muidugi, et ta võitlema pidi, aga nojah...).
Kas saad dokumendi kätte, millele Sul niikuinii õigus on, või lähed palud Eesti kodakondsust, müts peos, (oi, loodan, et ikka annavad) naturalisatsiooni korras — vahe nende kahe arusaama ning toimingu vahel on mäekõrgune ning fundamentaalse tähtsusega.
Jüri Estam (kes sündis Eesti kodakondsusse ja kellel polnud teist kodakondsust oma esimese tosina eluaasta vältel).
Avatud veerg: Vastus Viido Polikarpuse artiklile „Mitte ainult laulupidu ja Õllesummer“ (vt. EE # 2, 13. jaan. 2006) (3)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Mina ikka mõistan asja niimoodi-et edaspidi ainult kasvab see parasiitide hulk kellel Eesti kodakondsus olemas, sest ei kehti enam Jaaksoni pass, ei Rumesseni pass, rääkimata hallidest passidest. Kõik muutub, ja "viimased saavad esimesteks". Estam lõugagu mida tahes meie "Fido" vastu, aga faktid räägivad muud juttu.
!
!
Palun loe see artikkel veel kord ule . Teinekord soovitan enne kommenteerimist artikkel ikka labi lugeda.
Kergem viis saada Eesti kodakondsust on minna Lätti-seal nad kogu aega kirjutavad kodakondsuse välja eestivenelastele; pidi olema väga kerge samm. Aga muidugi eks nende tööd võtab nüüd El üle, sest seadus pidi muutuma ja toetama kõiki Eestis 5 aastat elanud asunike ilma igasuguse takistuseta saamaks Eesti kodakondsust.
Arvamus
TRENDING
