(lühendatud ja refereeritud)
Oleme Põhjamaa lapsed
„Eesti rahvas jaguneb umbkaudselt järgmistesse tüüpidesse: lapsed – punkt.“
Sellise kirjelduse eestlaste kohta leiame Eesti Instituudi uues väljaandes „Hilarious Estonia”.
Seda mõtet analüüsides leiame, et olemegi kõik lapsed. Meie hulgas on vaeslaps, õelaps, vennalaps, pailaps, kasulaps, sülelaps, hällilaps, väikelaps, koolilaps, esiklaps, hüljatud laps, ilmalaps, jumalalaps, viimane laps, määrdunud laps, murelaps, leidlaps, kasimata laps, vallatu laps, perelaps, rahvalaps, tütarlaps, poisslaps, vallaslaps, valulaps, võõraslaps, leerilaps, jne., jne. Igaüks on vähemalt kord aastas sünnipäevalaps.
„Me oleme Põhjamaa lapsed, kaks – meie mõlemad”, lausus poeet Anna Haava.
Olla Põhjamaa laps on meile, kes oleme sündinud välismaal ja üles kasvanud Kanadas, hoopis teine tunne kui kodumaal sirgunud kaasmaalastele. Olime ju pagulased ja elame ikka veel võõrsil. Kanada on ka ju põhjamaa. Siiski, eesti hing ja vaim tuksuvad meis, isamaa veri voolab me soontes ja emakeel on meie suus. Ehkki oleme head Kanada kodanikud, oleme ka Eesti, Põhjamaa lapsed.
Anna Haava meenutas ka, et „me oleme nagu lapsed, kes eksivad lilledes ja koduteed ei leia, ja silmad pisarais”.
Laps, kes on eksinud lilledes ja koduteed ei leia. Tuttav tunne. Lapsepõlves Kanadas elanud eestlasel pole kunagi olnud kerge. Eesti rahvustunde ja –kultuuri säilitamine ning selle edasiandmine järgnevatele põlvedele on eestlastele Kanadas olnud lisakoormus ja isegi nagu teine elukutse. Ega me ole üksi. Kanada on mitmekultuuriline maa, Eesti on enamvähem rahvusriik. Elame, õpime, töötame, suhtleme, mängime ja räägime iga päev ingliskeelses ühiskonnas. Meil on vähemalt kaks rahvuslikku identiteeti.
Jüri Leesment ütles: „Eestlane olen ja eestlaseks jään, kui mind eestlaseks loodi. Eestlaseks olla on uhke ja hää vabalt vaarisa moodi.”
Need sõnad kõlasid lootustandvalt udust väljunud kodumaal. Alo Matiiseni ja Ivo Linna laul pani võõrsil võrsunud eestlasi mõtlema oma rahvuslike juurte leidmisele ja tugevdamisele. Laulsime tol ajal nendega kaasa nii laulukaare all kui siin võõrsil.
Laulvast revolutsioonist on möödunud ligi 15 aastat. Need laulud ei ärata Eestis enam tähelepanu ja kutsuvad esile isegi õlakehitust. Kodumaal on nüüd jõus rahvusvaheline kultuur, meedia, muusika ja lavakunst. On majanduslik ärkamisaeg.
Eesti on olnud Euroopa Nõukogu liige 10 aastat. 12 aastat on Eestis arendatud ja tugevdatud demokraatlikke printsiipe, tasakaalustatud seadusandlust, edendatud majandust, võideldud korruptsiooniga jpm.
Meie iseloom nõuab, et me ennast täiendame, kasvatame ja koolitame. Eestlane olla on uhke ja hää.
Eestil seisab ees ühinemine Euroopa Liidu ja NATOga.
Siinjuures tuletan meelde: rahvahääletust Eesti ühinemise küsimuses Euroopa Liiduga korraldavad Kanadas EV Suursaatkond Ottawas ja EV Aupeakonsulaat Torontos. Hääletamine toimub 2. ja 3. septembril 2003, mõlemal päeval kella 10st hommikul kuni kella 6ni õhtul.
Alates 16. juulist 2003 korraldab hääletamist Ottawas Suursaatkonna uus ajutine asjur Argo Küünemäe. Täiendavaks infoks pöörduge Ottawa või Toronto välisesinduste poole.
President Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma ja peaminister Juhan Parts kutsuvad kõiki Euroopa Liidule ütlema „jah” rahvahääletusel 14. septembril.
Riigi juhtkolmiku avalduse tekstis pealkirjaga „Otsusta Eesti tulevik” öeldakse: „Kutsume kõiki Eesti kodanikke rahvahääletusele, et ise otsustada Eesti arengusuund tulevikus.”
Kuum arutelu käib küsimuse ümber, kas Eesti peaks või ei peaks ühinema ELiga. Kanadas elavatel Eesti kodanikel on 2. ja 3. septembril võimalus selle kohta oma vastus öelda hääletussedeliga. Ärgem olgem passiivsed, sest Sii meil on võimalus ühiselt kodueestlastega otsustada Eesti tuleviku üle.
Gustav Suitsu „Noorte laulus” seisab: „Las kasvame! Las kogub rammu me lihastesse noortesse, las õpetab meid ajatee, kuis tuleb julgelt seada sammu.”
Noor isamaa kaitsejõud on viimaks saanud endale silmad, millega on võimalik näha ohtlikku, mis on ida poolt Eesti piiri tulemas. Need uued radarisüsteemid ei näita kahjuks, mis tulevik võib tuua.
Siin Seedrioru suveidüllis näeme, kuidas esimene pagulaste generatsioon Kanadas veetis oma noorusaega. Meie vanemad ja vanavanemad lõid võõrsil eestlusele püsiva aluse, mis andis järeltulijaile kõik võimalused ennast ja noori kasvatada eesti vaimus, sisendades austust isamaa ja armastust emakeele vastu.
Seedrioru, Kotkajärve, Jõekääru, Lättemäe ja Mäeotsa rajati selleks, et eesti rahva iive ei langeks ning säilitataks ja viljeldaks eestlust. Tolleaegsetel lastevanematel oli soov võimaldada oma lastele ja lastelastele kohti vabaõhu koosviibimisteks — selliseid, kus kõik Kanadas elavad hõimlased saaksid suhelda eesti keeles ja meeles.
Laas Leivat küsis Torontos äsja viibinud Eerik-Niiles Krossilt, miks ta toob oma tütre Kanadasse eesti laagrisse. Vastus kõlas: „Minu arvates mitmes mõttes on Kanada eestlased just need õiged eestlased. Ma tahan lähemalt tutvustada oma tütrele, kui palju inimesed siin näevad vaeva, et olla eestlased. Eestis on see omast käest võtta ilma pingutusteta. Müts maha Kanada eestlaste ees. Tahan, et tütar hakkaks mõtlema nende asjade peale ja saaks tunda seda emotsionaalset ja rahvuslikku tunnet, mis siin on, kasvatuse mõttes.”
Meie rahvuslikku hoiakut on ka teised tähele pannud. Meil on põhjust olla uhked, sest eestlane on uhke ja hää.
Kõikide Kanada eestlaste tänu on teeninud need aatelised teerajajad, kelle eeskujul, pealehakkamisel ja meelekindlusel peame veel täna siin Seedriorus eestlaste V Laulupäeva. Eesti traditsioonid, laulukultuur ja rahvustunne elavad, püsivad ja kasvavad Seedrioru Suviharjal.
Üle 50 a. on elus hoitud noorteorganisatsioone. Kunagi peame ühiskondliku töö juhtimise nooremale generatsioonile üle andma. Anname ohjad noortele üle õigel ajal! Kanada eesti ühiskonna juhtimise abilisteks peame värbama 20—30aastaseid.
Öeldakse, et mis noor mees teeb, seda vana mees rikub. Kui vilunud vanur liialt kritiseerib organiseerimisvõimelist noort kolleegi, siis see noor muutub kibestunuks ja jõuetuks. Ta otsib meelelahutust ja vabatahtlikku tegevust mujalt. Meie noortele leidub Kanada seltskonnas huvitavat tegevust küllalt. Kord kõrvale lükatud noort on väga raske meelitada tagasi eesti ühiskonda. Vaatamata kõikidele raskustele olen veendunud, et Kanadas on meie noorte eesti rahvustunne viimasel ajal märgatavalt taaselustunud. Noored eesti vanemad viivad oma lapsi eesti lasteaeda, täienduskooli, leeriklassi ja eesti gaidide- skautide hulka. Ajal, mil lapsed mängivad ja õpivad, saavad vanemad omavahel suhelda, organiseerida huviringe ja ühistegevust.
Enam peaksime eesti noortele ettevõtjatele tutvustama Eesti majandust. 28. mail Balti Õhtul Ottawas oli näha palju uusi inimesi. Järgmisele Balti Õhtu business-ümarlauale kutsume rohkem noori äriinimesi. 2004.a. on vaja korraldada Noorte Ärifoorum, kus Kanada ja Eesti välisministeeriumid viiksid kokku püüdlikke ettevõtjaid. Kanadas tuleks luua Eesti välisministeeriumile alluv ettevõtluse arendamise sihtasutus „Enterprise Estonia” büroo, mille kaudu saab levitada infot Eesti–Kanada äriinvesteeringute ja kaubavahetuse kohta.
Meil kui Kanada eestlastel peaks olema kaks eesmärki:
1. Oleme uhked oma eestluse üle; arendame Kanadas rohkem rahvuslikku ühistegevust ning püüame tagasi tuua meie perre kadunud eestlasi, kes on siinsest tegevusest eemale jäänud.
2. Hakkame aktiivsemalt osalema ja korraldama üritusi ja infopunkte, kus Eestit ja Kanadat vastastikku tutvustav materjal oleks saadaval.
Tõotame kinni hoida oma esivanemate põhimõtetest. Nende rahvuslikud ideaalid kindlustavad tõhusa ja dünaamilise tuleviku eestlastele Kanadas. Peame nõu ja viime täide kõik plaanid, mis on tehtud eesti rahvuskultuuri heaks.
Mis on Kanada eestlasi tulevikus ootamas? Rohkem laulupidusid ja suviharju? Kindlasti! Millal ja kus me järgmine kord kohtume? Kas kohtume 12. ja 13. juulil eesti nooruse õnnemaal, Kotkajärve 50. juubeli pühitsemisel „Avatud väravate päevadel”? Ehk näeme Jõekäärul, Seedriorul, Lättemäel Quebecis või Mäeotsal Vancouveris?
Kui olete suve lõpul Kotkajärve Metsaülikoolis, siis naudime seal üheskoos keset loodust “Saari ja juuri”.
Kui kodust kaugemale ei jõua, siis saate eesti ajakirjandust tellida posti teel või interneti kaudu lugeda peaaegu kõiki eestikeelseid väljaandeid. Lugege, mis mõjutab meie kõikide ühistegevust — näiteks Toronto Eesti Ühispanga infot, Bostoni, Washingtoni, San Fransisco jt. eesti seltside; Chicago, New Yorgi, Stockholmi ja Toronto eesti majade, EKNi, ERKÜ ja Estonian Wide Webi kodulehekülgi, kus leidub rohkesti eestiainelist infot.
Osalege eesti suvepäevadel, toetage igat eesti ettevõtmist!
2004. a. suvel toimuvad mitmed suuremad sündmused, mis puudutavad eestlasi. Eestlased võistlevad Ateenas Olümpiamängudel. Minge neid toetama. Riias tuleb ESTO 2004, millele järgnevad üldlaulu- ja tantsupidu Tallinnas. Soovitav oleks, et iga eestlane Kanadas taotleks endale Eesti passi, millega on tulevikus palju hõlpsam Euroopas reisida.
Lõpetan Eesti riigivanema August Rei sõnadega, mis on võetud iseseisvuspäeva Eesti Lauljate Liidu Muusikalehest (1929):
“Kui väikerahvad tahavad saavutada silmapaistvaid tagajärgi kunsti või teaduse alal, et sellega võita omale väärtuslik koht suurte rahvaste kõrval, siis peavad nad püüdma üldist kultuuri-tasapinda oma laialistes hulkades eriti kõrgele viima, sest mida kõrgem on see tasapind, seda rohkem on shansse, et rahva keskel leiduvad loomulikud vaimuanded ei jää kiratsema ja ei lähe viljatult kaotsi, vaid saavad tõuget ja leiavad võimalusi väljaarenemiseks.”
