Kodumaal käib praegu viimasena kogudusele tagasi antud pühakoja – Tartu Maarja kiriku - taastamine.
Maarja kirik põles 12. juulil 1941, pool aastat enne oma 100. aastapäeva. Hoone oli üle 15 aasta varemetes ja seejärel peaaegu 50 aastat EPA (Eesti Maaülikooli) võimla. Kogudus tegutses edasi Tartu Peetri kirikus, viimased 14 aastat aga kogudusemajja kohandatud kirikuruumis.
Punavõimu poolt ära võetud ja võimlaks muudetud kiriku sai kogudus tagasi alles pärast pikki vaidlusi, kui ülikool endale uue spordikompleksi ehitas. See oli aastal 2008. 24. detsembril toimus kirikus jõuluõhtu jumalateenistus - esimene pärast kiriku põlemist. Tagastamisleping oli juba sõlmitud, kuid spordiklubi säilitas õiguse saali kasutada veel pool aastat, kuni uude võimlasse kolimiseni. Saime sel õhtul tund aega jõuluteenistuseks ja pool tundi kuuse väljaviimiseks, pinkide äratassimiseks ja saali põranda pesuks, sest valvuritädi tahtis minna koju jõule tähistama ja juba järgmisel hommikul pidid saali tulema pallimängijad.
2009. a augustis andis Maaülikooli rektor kogudusele võtmed üle ja kogudus sai oma kiriku peremeheks. Esimene töö oli läbisadava katuse lappimine. Saali muretseti ajutised pingid, altar ja kantsel. Põrandal on veel korvpalliväljaku jooned, seintel võimlavalgustid, kuid see ei ole takistanud kahel suvel ja jõuludel koguneda kirikusse jumalateenistustusi pidama. Saali kütmine on praegu väga keeruline ja talvel oleme kolinud kogudusemajja tagasi.
Äsja, septembris lammutati kiriku külge ehitatud võimla abihoone (selle koha peale plaanib linn lasteaeda) ja kirik hakkab oma räsitud, kuid siiski suursuguses mastaabis taas inimestele silma. Mineviku meenutajana ja tuleviku lootuste märgina.
Laulupidude traditsiooniga on seotud ka teine seik. 17. juunil 1869 (vkj) toimus üldlaulupeo ühendkoori esimene proov just Maarja kirikus. Kirjanik Ain Kaalep on öelnud tabava võrdluse: „Võiks peaaegu öelda, et see kirik on eesti rahvuse sünnikoht: 1869. aastal algas pasunamänguga Maarja kiriku tornist esimene üldlaulupidu, mis meie ajaloos ju on niisama tähtis kui prantslastele Bastille’ vallutamine või ameeriklastele Bostoni „teejoomine“.“
1888-1922 oli köstriks Juhan Kurrik, samuti üks ärkamisaja juhtfiguure, kooliõpetaja ja mitmete õpikute, sh esimese eestikeelse kehalise kasvatuse õpiku autor. Nii et Maarja kirik on ajaloo jooksul olnud mitmel viisil spordiga seotud! Piiskop Jakob Kukk on sündinud Tartu Maarja kihelkonnas ja oli hiljem ka aastakese meil abiõpetajaks.
Tahame hoida väärikana õpetaja Aksel Erich Vooremaa mälestust, kes suri märtrina 8. juulil 1941 Tartu vanglas, kus punavõim mõrvas samal õhtul ja ööl 194 Tartust ja ümbruskonnast arreteeritud eestlast.
Loodame, et Maarja kirik saab peagi tagasi kunagise Tartu linnaarhitekt Georg F.W. Geisti projekteeritud klassitsistliku välisilme ja õhulise torni. Kuna sisustus hävis sõjatules täielikult, tehakse kirikule kaasaegne tänapäevaseid vajadusi ja võimalusi arvestav siselahendus. Juunis arhitektuurikonkursi võitnud idee kohaselt vähendatakse pisut kirikusaali mahtu, kuid selle eest mahuvad hoonesse ka lisaruumid: väike saal, kabel, klassid, kantselei ja teised ruumid.
Maarja kiriku ajalugu, eriti tema hävitamine ja tagasi võitlemine on justkui peegeldus meie rahva käekäigust ja katsumustest. See kirik on meie rahva jaoks enamat kui lihtsalt üks linna- või kihelkonnakirik. Maarja kirik on omamoodi rahvuslik sümbol ja üleskutse meeles kanda kõike seda, millest oleme pidanud läbi tulema.
Annetusi saab kanda Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse arvele 221021269201 (Swedbank; IBAN: EE13 220 022 102 126 9201; SWIFT kood/BIC: HABAEE2X). Põhjalikum info koguduse ja kiriku kohta on kodulehel http://www.eelk.ee/tartu.maarj... .