Möödunud nädalal viibis Kanadas välisministeeriumi kutsel töövisiidil viis Balti ajakirjaniku. Külaskäigu eesmärgiks oli tutvustada, kuidas Kanada kui multikultuurne riik rakendab inklusiivset poliitkat. Siinne inimene võib ehk arvata, et Kanada soov võis olla seotud integratsiooniküsimusega. Seda, kuna venelaste integreerimine Eesti ja Läti ühiskondadesse on olnud taasiseseisvumispäevadest saadik suure kella küljes. Täpsustada tuleks, et vene kella, kuna venelased on need kes Euroopa vähemusrahvaste õiguste komisjonile on esitanud sellise pildi, nagu kogeksid nad Baltikumis diskriminatsiooni. Kuna Balti riigid on NATOsse ja ELi pürgimas, siis tuleb selliste süüdistustega arvestada, olgu nad põhjendatud või mitte.

Sellisele järeldusele võib loomulikult jõuda, kui arvestada, et viiest ajakirjanikust oli kaks nii Eestist kui Lätist, vaid üks emakeeles kirjutav ajakirjanik Leedust. Viimases riigis teadagi on venelasi vähe. Kanada riigi soov oli, et Eestist ja Lätist oleks esindatud visiidil üks emakeeles kirjutav, üks vene keeles kirjutav ajakirjanik. Eestit esindasid Postimehe eesti uudiste vanemtoimetaja Toomas Sildam ja venekeelse nädalalehe Denj za Dnjom (Päevast päeva) peatoimetaja Jana Litvinova. Viimane on Eestis sündinud, räägib puhtalt eesti keelt, aga talle ei antud 1994. aastal Eesti kodakondsust kuna ei osanud ühele narrile küsimusele suulisel eksamil vastata. (Küsimusele jääks nii mõnigi eestlane vastuse võlgu, mis näitab ka, et suvalisi otsusi venelaste vastu on siiski minevikus langetatud).

Ajakirjanike reisi alguseks võib pidada seda, kui Toomas Sildam naases enne jõule kodumaale pärast Camp Bordenis sõjaväelastega keelekümbluse kursusel osalemist. Teda paluti kohtumisele Kanada suursaadikuga Eestis, Lätis ja Leedus Peter McKellariga, kes küsis muljeid Kanada kohta ja kahe riigi, Eesti ja Kanada vastastikuste suhete tugevdamise võimalustest. Suursaadik päris samuti, kas oleks huvi laialdasema Kanada visiidi vastu, multikulturalismi tutvustamise huvides. Jaatava vastuse saades möödus aega, enne kui suvine töövisiit korraldati. Paraku lühem ja mitte nii kaugeleulatuv ja paljuhõlmav, kui oleks ehk tahtnud loota.

Balti ajakirjanikud olid vaid nädala siin, Montréalist sõideti Ottawasse, lõpp-peatuseks Toronto. Visiit oli kohtumisterohke, ajakirjanikud kurtsid, et olid peamiselt Kanada kabinette näinud, riiki ennast kahjuks vähe. Montréalis avanes siiski võimalus vanalinna uurida ja panna tähele selle linna multikultuurset elanikkonda, kus rõhk on rohkem prantsuse keelel ja kultuuril. Sisserändajad, kes Montréali uueks koduks valivad, on tihti prantsuse keelt rääkivatest, endistest Prantsusmaa kolooniatest. Ottawas kohtuti loomulikult Eesti saatkonna teenistujatega, eeskätt asjur Sulev Roostariga. Kanada pealinnas oli korraldatud jutuajamine muuhulgas ka CIDA - Kanada rahvusvahelise arengu agentuuri esindajatega. Kui Balti ajakirjanikud pärisid, miks CIDA võrguaadressilt saab Balti riikidele pühendatud lehekülgedelt lugeda, et Kanada riigile teeb muret miinide olemasolu Eesti, Läti ja Leedu idapoolsetel piiridel, kui neid seal olemas ei ole, jäädi vastuse võlgu. Teadagi on tegemist hoopis vanade, II maailmasõja aegsete mürskudega, mitte mineeritud piirialadega. Mäletatavasti juhtis president Meri sellele tähelepanu kahe aasta eest ning sai Kanada läti päritolu parlamendiliikme Sarmite Bultelt viisakalt sarjata. CIDA ametnikud lubasid küll võrgulehekülge parandada, ent ei või uskuda, et selline valeinformatsioon niipea sealt kaob.

CIDA roll ja poliitiline eesmärk Baltikumi toetamisel on seotud ka sealse vene rahvastikust inimeste integratsiooniga kohalikku riigiellu ja -korda. Kanada kiitleb kogemustega — ka tõkete kiuste integreerides uustulnukaid koolidesse, tööpõldudele ja tagatud neile juriidilisi õigusi.

Ottawas käidi loomulikult Parlamendimäel, kohtumine parlamendiliikmetega jäi kahjuks ära ettenägematul põhjusel.

Torontos külastasid ajakirjanikud multikulturalismi põhimõtetel rajatud telejaama CFMT, kus kuuldavasti tehakse tõhusalt vabatahtlikku tööd, et sügisel eetrisse anda eestikeelseid saateid. CFMT stuudiot ja tegevust tutvustas külalistele kohalik eesti päritolu meediategelane Mare Tiido.

Möödunud reede oli Torontos ainukene vaba päev. Keskpäeval kohtuti oma kogukondade esindajatega, Toomas Sildam ja Jana Litvinova lõunatasid koos aupeakonsul ja EKNi esimehe Laas Leivatiga ning Ohvkogu esimehe, nooremleitnant Ülo Isbergiga. Kuna soov oli suur natuke Kanada loodust, selmet kabinette ja linnapilte näha, siis dr. Maret Truuverti lahke abiga korraldati ekskursioon Niagara joale. Maret Truuvert on juba aastaid äärmise heameelega näidanud Eestist tulnud ohvitseritele Ontario vaatamisväärsusi, Niagaral käib ta aastas tavaliselt mitu korda. Seekord sõidutas ta enesele täitsa võõraid ajakirjanikke enne Niagara-on-the-Lake’i linnakesse, ühiseks keeleks muidugi inglise keel. Kilomeetrite möödudes oldi juba tuttavad, aeti sõbralikult juttu Kanada ja Balti olmeelust. Pärast joa ja selle taguste koobastega tutvumist nauditi ühiselt restoranis õhtueinet koos Niagara kohaliku veiniga ning puhati pingutavast ametivisiidist.

Laupäeval oli suund lennuväljale, kodus ootamas jaanipäeva pidamine, kus kindlasti jagati muljeid Vahtralehemaast, mitte ainult multikulturalismist.

Eestlased Kanadas

TRENDING