Balti riikidest europarlamenti valitud 19 saadikut saatsid neljapäeval USA esindajatekojale, senatile ja välisministeeriumile ühispöördumise, meenutamaks 65 aasta möödumist USA mittetunnustamispoliitika kehtestamisest Balti riikide vägivaldse anastamise suhtes. Saadikud märgivad pöördumises, et trotsides poole sajandi vältel totalitaarset terrorit, genotsiidi ja inimõiguste mahasurumist, õnnestus eestlastel, lätlastel ja leedulastel säilitada oma identiteet, keel ja omariikluse taastamise lootus, teatas eurosaadik Tunne Kelami abi.

Pöördumise järgi oli Balti rahvaste püüdlustele märkimisväärseks toeks USA valitsuse selge ja põhimõtteline seisukoht, mis avaldati vahetult pärast Punaarmee sissetungi Balti riikidesse ning seaduslike valitsuste vägivaldset kukutamist.

1940. aasta 23. juulil reageeris USA Nõukogude Liidu okupatsioonile riigisekretäri kohusetäitja Sumner Wellesi avaldusega. Selles nenditi, et kolme väikese Balti riigi - Eesti, Läti ja Leedu - poliitiline sõltumatus ja territoriaalne puutumatus hävitati ettekavatsetult ühe nende võimsama naabri poolt.

Welles lisas, et USA rahvas seisab vastu mis tahes röövellikule tegevusele, sõltumata sellest, kas see viiakse läbi jõu või jõu kasutamisega ähvardamise teel.

Eurosaadikute hinnangul seisnes Wellesi avalduse sisu Nõukogude Liidu lülitamises samasse kategooriasse, kuhu USA valitsus oli arvanud Hitleri Saksamaa, Mussolini Itaalia ning Jaapani, kelle võõraste territooriumide vallutamist Ameerika Ühendriigid põhimõtteliselt ei tunnustanud.

Selle avaldusega käivitatud USA mittetunnustuspoliitika tulemusena keeldus Ameerika Ühendriikide valitsus Moskvale üle andmast Balti riikide varasid ja kaubalaevu ning jätkas Eesti, Läti ja Leedu diplomaatide tunnustamist. Balti riikide diplomaatilisted esindused toimisid Ameerika Ühendriikides kogu viis aastakümmet kestnud Nõukogude okupatsiooni vältel. See aitas kaasa nende riikide taasiseseisvumisele õigusliku järjepidevuse alusel.

Eurosaadikud tõdesid, et Ühendriikide eeskuju julgustas mitmeid teisi Lääne demokraatiaid Nõukogude survele mitte järele andma ning käsitama Balti riikide annekteerimist õigusvastasena. Lääne demokraatiate selline seisukoht tegi eurosaadikute hinnangul Kremlit paljudel juhtudel ettevaatlikumaks oma venestamis- ja sovetiseerimisplaanide elluviimisel ning aitas võita väärtuslikku aega kuni Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni.

Ühispöördumise algataja Kelami hinnangul pole Wellesi väljakuulutatud põhimõtted kaotanud tänapäeval oma väärtust.

"Arvestades tõsiasja, et Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa väidab endiselt, nagu olnuks Balti riikide jõhker okupeerimine ja vägivaldne anneksioon 1940. aastal nende rahvaste vaba tahte avaldus, on demokraatlike riikide ühine hoiak - mitte mingil juhul, ka mitte ajategurit arvesse võttes, tunnustada võõraste territooriumide jõuga hõivamist - parim tagatis, et üheltki väikeriigilt ei võetaks ka tulevikus tema suveräänsust", ütles Kelam.

Pöördumisele kirjutasid alla 19 Baltimaade eurosaadikut Euroopa Rahvapartei, liberaalide, sotsiaaldemokraatide ning rahvusriikide Euroopa fraktsioonidest, nende hulgas kõik kuus Eesti esindajat, lisaks Kelamile Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko, Siiri Oviir, Toomas Savi ja Andres Tarand. /BNS/

Märkmed: