Balti rahvad mälestasid küüditamise ohvreid
Eestlased Kanadas | 17 Jun 2005  | Eerik PurjeEWR
14. juuni õhtul kogunesid kõik kolm balti rahvust järjekordselt leedulaste pühakotta Etobicoke's, et meenutada süngeid päevi 64 aasta eest, mil kümned tuhanded vägivaldselt kisti lahti oma kodudest, omastest ja kodumaast ning küüditati ebainimlikes tingimustes Siberi mõõtmatusse tühjusse. Oikumeenilisel jumalateenistusel osalesid kõigi kolme rahva vaimulikud, muusikud ja rahvarõivais noored. Ruumikas kirik oli rahvast tulvil.

EKN esimees Avo Kittask

Eesti vaimulikke osales teenistusel kolm. Haarava jutluse pidas Peetri koguduse õpetaja dr. Andres Taul, kes oli äsja naasnud Inglismaalt, kus ta isa dr. Jaak Taul pühitses oma sajandat sünnipäeva. Ta kõneles isa meenutustest oma 40. sünnipäevast, mis oli tema sõnutsi olnud masendavaim päev ta elus. Oli hiljuti matnud oma abikaasa, vanemad viibisid teadmatuses ja ise oli kahe lapsega ebakindlal põgenemisteekonnal.

Palve rahva eest lausus pastor Endel Ulp, endine sõjamees. Selle palve ajal süütas rahvarõivais neiu altaril mälestusküünla. Sama protseduur kordus ka teiste rahvuste puhul. Lõpupalve luges praost Tiit Tralla, mille järel läti pastor laulis läti keeles „Meie Isa palve“, kuna kogudust õnnistas leedu vaimulik.

Väga meeldivalt ja südamlikult mõjus asjaolu, et pühakirja lugesid kõigi kolme rahvuse hulgast mitte vaimulikud. Eestlaste poolt tegi seda Avo Kittask.

Muusikalist osa täitsid Toronto Eesti Meeskoor, kes Charles Kipperi juhatusel esitas kolm laulu, ja läti metsosopran. Ka organist oli lätlanna.

Teenistuse algul pärast pidulikku preluudiumi toodi sisse rahvuslipud koos auvalvega kõigi osalevate vaimulikkude saatel. Sobivad ning päevakohased koraalid olid valitud nii, et neid võis laulda neljas keeles (inglise keel kaasa arvatud). Koguduse mitmekeelne pöördumine laulus oma Issanda poole oli võimas ja südantliigutav. Sama võis öelda rahvushümnide kohta, mille tekstid kavalehel ära toodud ja mida kõik püüdlikult laulda üritasid.

Siinkohal lubatakse mul ehk isikliku tähelepanuna lisada, et hümnisõnades võõrast aktsenti tabada on eriti liigutav. See kinnitab, et võõrast rahvusest laulja austab su rahvustunnet ja ühineb sellega.

Teenistuse lõpus kordus pidulik protsessioon vastupidises suunas. Liiguti õue kolme suure risti juurde, kuhu pidulikult asetati lilled Topmani „Reekviemi“ helide saatel Toronto Eesti Meeskoori esituses. Avara kiriku alakorrusel pakuti kohvi ja küpsiseid ning teenistusel osalejad said omavahel jutelda ning muljeid vahetada. Südamlik ja hästi läbiviidud üritus.






 
Eestlased Kanadas