Lätlaste ja leedulaste jõul kõlas kirikus Eesti hümn

Juba aastaid on juuniküüditamise mälestusteenistustel osalemine käinud eestlastele üle jõu. Sel aastal oli see eriti silmatorkav. Kirikurahva hulgas oli raske leida kaasmaalast, kellega koos Eesti hümni laulda. Läti hümn kõlas ülivõimsalt. Sammusin siis kiiresti esimese pingi juurde, kus seisis EKN-i esimees Avo Kittask, mõeldes, et ühenduses on jõud. Laulame kasvõi kahekesi!

Aga, ennäe, algaski Paciuse viis nagu 200-l häälel, mitte kahel, nagu kartsin. Niisiis, toeks polnud mitte ainult leedulaste kammerkoor, kellel ilmselt kõik hümnid selged, vaid ka ühine balti kogudus.

Olles pettumusest üle saanud, asun nüüd muude muljete juurde. Need on head. Ilm oli 11. juuni õhtul päikesepaisteline ja soe, aga mitte lämmatav.

Leedulaste kirik ja kultuurikeskus, peaaegu Bloori tänaval, pole Islingtoni jaamast kuigi kaugel.

Jumalateenistus helge interjööriga pühakojas oli haarav ja elamusterikas. Muusikalise tausta lõid Volunge segakoorist valitud 12 naislauljat. Hea akustika, professionaalne kõla. Kui lipud ja kaitseväelaste vormid pakkusid pidulikkust, siis 13 vaimulikku – pühalikkust. Vaimulike hulgas nägin kahte eestlast, mõlemad kodumaalt.

Esimene, ingliskeelne koraal paigutas terve teenistuse paar astet kõrgemale hetkel, mil kogudusega liitus kammerkoor oma harmoniseeriva helivärviga. Kui saaks ka sellist lauluilu eesti kogudustes kuulda! Eesti muusikud – saame ja teeme!

Pühakirja lugesid balti kesknõukogude esimehed Imants Purvs, Ruta Zilinskas ja Avo Kittask nii, nagu oleksid nad loodud õpetaja ametisse.

Jutluse pidas läti õpetaja Ivars Gaide, kes tuletas kõigile meelde, et kui rahva piina tunnistajad aina kaovad, toetume Jumala abile, pidades meeles meie rahvaste ohvreid. Tähendab – meelekindluseks vajame Jumala abi. Selge jutt! Järgnesid palved erinevates keeltes, mida pidasid õpetajad Marek Roots, Ilze Kuplens-Ewart ja Algimantas Zilinskas. Palvete ajal toimus traditsiooniline mälestustseremoonia, mil altarile üksteise järel ilmus kolm küünalt. Need rahvarõivais kolme neiu poolt tasaselt kantud tulukesed sümboliseerivad kustumatut mälestust, mis vaikselt leegitseb kannatanud rahva südameis.

Kirikupalve luges msgr. Jonas Staskevicius. Kõlasid ka tuntud koraalid üheaegselt kolmes keeles. Meie Isa palve juhatas sisse EELK Läänemaa praost, assessor Tiit Salumäe. Palve kõlas kolmes keeles. Enne rahvushümnide laulmist, õnnistas kogudust õp. Gaide. Kõlas veel Kanada hümn, misjärel väljusid lippurid ning vaimulikud orelihelide saatel.

Rinnas tõuseb alati uhkus, kui näeme oma kogukonnas võrsunud eesti reservohvitsere, nagu ltn Ülo Isberg ja ltn Peeter Leppik, kes kirikus olid ka lipukandjaiks. Seda ametit võiksid tulevail aastail pidada paar mehist vanemskauti.

Kuna organisti ja koorijuhti kantslist ei tänatud, siis teen seda ajalehe veergudel. Organist Danguole Radke sulatas sensitiivseid, peaaegu läbipaistvaid helindeid koorilauludesse. Need olid täienduseks, mitte dubleerimiseks. Leedu koorijuht Dalia Viskontas, kellele sain tänu vähemalt viie haruldase esituse kohta isiklikult üle anda, kõneles oma tegevusest, olles eriti rahul balti kooride hiljutise koostööga, kus osales Estonia koor.

Eks see olegi käesoleva asja tuum, balti rahvaste koostöö. Võiks lisada, et selles on kolmandale põlvele ja mitmele keskmise generatsiooni liikmele, keda kirikus tavaliselt harva näha, midagi tähendusrikast ja kergelt kättesaadavat. Kui nad vaid eelnevalt sellest rohkem teadlikud oleksid! Siin on meie eestlaskonna juhtidele paras ülesanne.

Elamusrikka teenistuse atmosfääri jagas piltlikult interneti kaudu Eesti Elu kodulehekülje toimetaja Vaado Sarapuu vaid mõned tunnid pärast sündmust. Videotöö tulemus meelitab isiklikult kohale minema ka tuleval aastal.

Eesti tütred ja pojad! Läheme siis ja võtame vähemalt tagasi oma rahvushümni!

Märkmed: