Balti riigid ja Poola plaanivad lahkuda Ottawa maamiinide leppest

Balti riigid ja Poola plaanivad lahkuda Ottawa maamiinide leppest (5)

Eestlased Eestis | 18 Mar 2025 | EWR OnlineEWR

Eesti, Läti, Leedu ja Poola kavatsevad Venemaa sõjalise ohu tõttu välja astuda jalaväemiinide keelustamise Ottawa konventsioonist, teatasid neli riiki teisipäeval.

1997. aasta lepingust loobumine, mille on ratifitseerinud või millega on ühinenud enam kui 160 riiki, võimaldab Poolal ja kolmel Balti riigil taas alustada maamiinide varumist ja kasutamist.

"Sõjalised ohud Venemaa ja Valgevenega piirnevatele NATO liikmesriikidele on oluliselt suurenenud," ütlesid riikide kaitseministrid ühisavalduses.

"Selle otsusega saadame selge sõnumi: meie riigid on valmis ja saavad kasutada kõiki vajalikke meetmeid meie julgeolekuvajaduste kaitsmiseks."

Eesti välisminister Margus Tsahkna ütles pressiteates, et kuna Venemaa ei ole jalaväemiine keelava Ottawa konventsiooniga ühinenud, ei saa pidada õigeks seda, et keelame endil kasutada relvi, mida Venemaa on valmis meie vastu kasutama.

Leedu kaitseminister Dovile Sakaliene ütles, et kavandatav väljaastumine tehti selleks, et võimaldada piirkonna piiride tõhusat kaitset.

Kõigil neljal riigil on piir Venemaaga. Poolal, Leedul ja Lätil on ka piir Moskva liitlase Valgevenega.

Poola ja Balti riigid on mures, et sõja lõpetamine Ukrainas võimaldab Venemaal alustada taasrelvastumist ja Venemaa järgmine agressioon võib olla suunatud nende vastu.

Ka Soome kaalub ka lepingust taganemist, tuues põhjuseks Venemaa selliste relvade kasutamise Ukrainas. Soomel on Venemaaga 1340 km pikkune piir.

"Oleme luure kaudu väga põhjalikult uurinud, kuidas Venemaa Ukrainas tegutseb, täpsemalt nende massilist jalaväe kasutamist ja ka massilist miinide kasutamist," ütles Soome kaitseminister Antti Hakkanen detsembris.

Soome parlamendi kaitsekomisjoni esimees Jukka Kopra ütles teisipäeval, et Poola ja Baltikumi otsus oli "hea ja tark".

Advertisement / Reklaam

1997. aasta Ottawa konventsioon sõlmiti pärast külma sõja lõppu ülemaailmse desarmeerimise soodustamiseks. Maamiinivastased aktivistid võitsid samal aastal selle eest ka Nobeli rahupreemia. Miinid on tapnud või sandistanud kümneid tuhandeid tsiviilisikuid kogu maailmas, paljud neist ammu pärast konfliktide lõppu.

Venemaa, USA, Hiina, India ja Iisrael ei ole Ottawa leppele alla kirjutanud.

Eestis peab seaduse ettepaneku esitama valitsus ja selle üle hääletama parlament, teatas Eesti välisministeerium.

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.

Euro News20 Mar 2025 10:31

Axworthy, who was the driving force behind the Ottawa Convention, said pulling out of the treaty would help speed up the disintegration of the global order.
Axworthy also said the move creates further strains in the NATO military alliance and thinks Foreign Affairs Minister Mélanie Joly should lead an effort to convince allies to stick with the treaty.

Estonia> reds list...20 Mar 2025 10:11

The Convention on the Prohibition of the Use, Stockpiling, Production and Transfer of Anti-Personnel Mines and on their Destruction of 1997, known informally as the Ottawa Treaty, the Anti-Personnel Mine Ban Convention, or often simply the Mine Ban Treaty, aims at eliminating anti-personnel landmines (APLs) around the world.[2]

By August 2022, 164 states had ratified or acceded to the treaty.[3] Major powers, which are also past and current manufacturers of landmines, are not parties to the treaty.[4] These include the United States, China, and Russia.[5][6] Other non-signatories include India and Pakistan.[4]

emr18 Mar 2025 23:40

Leonardo bot:

https://en.m.wikipedia.org/wik...

Loe kõiki kommentaare (5)

Eestlased Eestis

Eesti hinnatõus oli esialgsel hinnangul aprillis 4,4 protsenti

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal tõusid tarbijahinnad aprillis võrreldes märtsiga 1,2 protsenti, eelmise aasta aprilliga võrreldes aga ...

Eelmisel aastal ekporditi Eestist kõige rohkem puitu

Eesti Statistikaameti andmetel eksporditi 2024. aastal kaupu jooksevhindades 17,4 miljardi euro ja imporditi 20,7 miljardi euro eest. Kaupade eksport ...

Kuus HIMARS mitmikraketiheitjat jõudsid Eestisse

Kaitseväele anti täna Ämari lennubaasis üle kuus HIMARS mitmikraketiheitjat, mis suurendavad oluliselt Eesti süvalöögivõimet. Koostöös USA ...

Eestis tegutsevad pangad teenisid esimeses kvartalis 368 miljonit

Eesti Panga andmeil teenisid kõik Eestis tegutsevad pangad esimeses kvartalis kokku 368 miljonit eurot. See on vähem kui eelmisel aastal teenitud ...