1997. aasta lepingust loobumine, mille on ratifitseerinud või millega on ühinenud enam kui 160 riiki, võimaldab Poolal ja kolmel Balti riigil taas alustada maamiinide varumist ja kasutamist.
"Sõjalised ohud Venemaa ja Valgevenega piirnevatele NATO liikmesriikidele on oluliselt suurenenud," ütlesid riikide kaitseministrid ühisavalduses.
"Selle otsusega saadame selge sõnumi: meie riigid on valmis ja saavad kasutada kõiki vajalikke meetmeid meie julgeolekuvajaduste kaitsmiseks."
Eesti välisminister Margus Tsahkna ütles pressiteates, et kuna Venemaa ei ole jalaväemiine keelava Ottawa konventsiooniga ühinenud, ei saa pidada õigeks seda, et keelame endil kasutada relvi, mida Venemaa on valmis meie vastu kasutama.
Leedu kaitseminister Dovile Sakaliene ütles, et kavandatav väljaastumine tehti selleks, et võimaldada piirkonna piiride tõhusat kaitset.
Kõigil neljal riigil on piir Venemaaga. Poolal, Leedul ja Lätil on ka piir Moskva liitlase Valgevenega.
Poola ja Balti riigid on mures, et sõja lõpetamine Ukrainas võimaldab Venemaal alustada taasrelvastumist ja Venemaa järgmine agressioon võib olla suunatud nende vastu.
Ka Soome kaalub ka lepingust taganemist, tuues põhjuseks Venemaa selliste relvade kasutamise Ukrainas. Soomel on Venemaaga 1340 km pikkune piir.
"Oleme luure kaudu väga põhjalikult uurinud, kuidas Venemaa Ukrainas tegutseb, täpsemalt nende massilist jalaväe kasutamist ja ka massilist miinide kasutamist," ütles Soome kaitseminister Antti Hakkanen detsembris.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Soome parlamendi kaitsekomisjoni esimees Jukka Kopra ütles teisipäeval, et Poola ja Baltikumi otsus oli "hea ja tark".1997. aasta Ottawa konventsioon sõlmiti pärast külma sõja lõppu ülemaailmse desarmeerimise soodustamiseks. Maamiinivastased aktivistid võitsid samal aastal selle eest ka Nobeli rahupreemia. Miinid on tapnud või sandistanud kümneid tuhandeid tsiviilisikuid kogu maailmas, paljud neist ammu pärast konfliktide lõppu.
Venemaa, USA, Hiina, India ja Iisrael ei ole Ottawa leppele alla kirjutanud.
Eestis peab seaduse ettepaneku esitama valitsus ja selle üle hääletama parlament, teatas Eesti välisministeerium.
