„Balti kaitsevööndi näol on tegu hoolikalt kaalutud ja läbi mõeldud projektiga, mille vajadus tuleneb julgeolekuolukorrast. Venemaa sõda Ukrainas on näidanud, et lisaks varustusele, laskemoonale ja inimjõule vajame Eesti kaitsmiseks esimesest meetrist ka füüsilisi kaitserajatisi piiril,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur, kes rõhutas, et kaitserajatiste eesmärk on vältida sõjalist konflikti meie piirkonnas. „Teeme seda selleks, et Eesti inimesed saaksid end turvaliselt tunda, ent kui peaks ilmnema vähimgi risk, oleksime erinevateks arenguteks kiiremini valmis,“ lisas Pevkur.
Eesti rajab idapiirile umbes 600 betoonpunkrist koosneva kaitseliini, enamus punkritest rajatakse Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse, kuid ka Peipsi järve äärde. Punkrid peavad kavade kohaselt kaitsema sõdureid kuni 152-millimeetrise kaliibriga mürsu otsetabamusel.
Iga punker on ette nähtud ühele jaole ehk see on mõeldud kümnele inimesele. Punkri suurus jääb vahemikku 30-35 ruutmeetrit ning see on lahendatud nii, et jaosuurune üksus saab seal pikemat aega vaenlasele vastu panna. Lisaks ladustatakse lähedusse tankitõkkeid ehk "draakonihambaid", miine ja lõiketraadist tõkkeid. Neid kaitsevahendeid siiski praegu maastikule paigaldama ei hakata, kuna need takistavad rahu ajal vaba liikumist ja kujutavad endast ohtu. Need ladustatakse need idapiiri lähedale, et need vajadusel kiiresti paigaldada.
Punkri joonised. Autor/allikas: Kaitseministeerium
Kaitserajatiste kontseptsioon lähtub NATO Madridi tippkohtumisel kokkulepitust, et liitlasi tuleb kaitsta alates esimesest meetrist ja uutest regionaalsetest kaitseplaanidest. Balti kaitsevöönd on oma olemuselt tõkestus- ja välikindlustusmeetmete kompleks, mille elemendid maastikul toetavad kaitsvate üksuste tegevust tugipunktides, et vajadusel seisata agressiooniüksuste pealetung. Elemendid paigutatakse maastikule hajutatult, arvestades nii vastase kui ka keskkonnaanalüüsi tulemusi, samuti kaitseväe üksuste lahinguplaani. Balti riigid on üks operatsiooniala ja seetõttu ehitatakse kaitserajatised ühiselt Läti ja Leeduga koordineerides.
Kaitseministrid allkirjastasid ka HIMARS mitmikraketiheitjate tahteavalduse leppe, mille eesmärk on luua raamistik relvasüsteemi ühiseks kasutamiseks nii rahu- kui sõjaajal. Eesti ja Läti kaitseministrid allkirjastasid samuti koostööleppe Läti Lielvarde lennubaasist NATO õhuturbe läbi viimiseks ajal kui Ämari lennubaasi lennurada on remondis.
