Balti riigid ühendavad ennast laupäeval täielikult lahti Moskva kontrolli all olevast BRELL-i elektrivõrgust, enne kui ühinevad pühapäeval Euroopa elektrisüsteemiga.

Samal ajal valmistuvad Eesti, Läti ja Leedu võimalikuks sabotaažiks ja küberrünnakuteks.

Ühinemist EL elektrivõrguga peetakse ülioluliseks võimaluseks tugevdada Balti riikide elektrisüsteeme, tagada energiasõltumatus ja -julgeolek ning lammutada postsovetliku ajastu jäänused, mis on Balti riike Venemaaga sidunud.

Eesti küberturvakeskuse juht Gert Auväärt ütles, et riik teeb küberturvalisuse vallas naabritega tihedat koostööd, et valmistuda võimalikeks riskistsenaariumideks lahtisidumise toimumisel.

"Üleminek on põhjalikult planeeritud ja eksperdid hindavad tõsiste probleemide tõenäosust väikeseks. Venemaa võib aga püüda seda perioodi ära kasutada ebakindluse tekitamiseks," ütles ta neljapäeval.

"Tänu tugevale riiklikule ja rahvusvahelisele koostööle on Eesti hästi ette valmistatud ka halvimateks stsenaariumideks – kuigi see ei tähenda, et sellised ohud realiseeruksid," lisas ta.

"Ettevalmistused on lõppenud ja oleme desünkroniseerimiseks valmis," ütles Eleringi juht Kalle Kilk neljapäevases avalduses, kirjeldades protsessi kui "oma mastaapsuse ja keerukuse poolest ainulaadset ettevõtmist energeetika lähiajaloos".

"Kuigi suuremate tehniliste muudatustega kaasnevad alati teatud riskid, oleme neid põhjalikult analüüsinud ja välja töötanud vastavad tegevuskavad. Plaanitud üleminekuga ei tohiks keskmine elektritarbija muutust märgata."

"Mida aga sada protsenti ette ennustada ei saa, on olukord, kus energiat kasutatakse relvana. Seega ei ole ohtlik mitte niivõrd Venemaast lahtiühendamine, sest oleme selleks aastaid valmistunud, vaid Venemaa elektrisüsteemiga liitumise jätkamine,” ütles Kilk.

Desünkroniseerimine toimub Läti ja Leedu soovil aasta varem, kui plaaniti. Lätile ja Leedule on kogu protsess teatud põhjustel kergem kui Eestile, selgitas Kilk.

"Neil on võimalik leida asendusinertsi süsteemist – lätlastel ja leedukatel on olemas hüdroelektrijaamad, millega on kerge teha sama, mida Eestis peavad tegema sünkroonkompensaatorid. Kui põlevkivijaamad seisavad, siis nende käivitamine võtab aega pool päeva, hüdroelektrijaamade käivitamine käib aga kiiresti. Leedukatel ja lätlastel on variant B olemas," rääkis Kilk.

Balti riigid on pikalt valmistunud EL võrguga ühinemiseks

Eesti, Läti ja Leedu ühinesid EL-iga 2004. aastal. Sellest ajast peale on riigid püüdnud viia oma elektrivõrgud vastavusse ülejäänud ELiga. EL eraldas sünkroniseerimiseks rohkem kui 1,2 miljardit euro väärtuses toetusi, kuna Venemaa võrgust eraldumist peetakse strateegiliseks prioriteediks.

Kiireloomulisus seoses lahtisidumisega kiirenes pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal, kuna konflikt tekitas teistes endistes liiduvabariikides – sealhulgas Baltikumis – hirmu, et ka nemad võivad tulevikus seista silmitsi sarnase Venemaa agressiooniga.

Suure ebakindluse allikaks peeti ka Leedu, Läti ja Eesti jätkuvat nõukogudeaegse energiataristu kasutamist, kuna kardeti, et Venemaa võib oma äranägemise järgi elektrivarustust katkestada.

Viimane samm iseseisvumiseks

Kuna Baltikumi ja Venemaa energiasüsteemid jäid vaatamata Nõukogude Liidu lagunemisele 1991. aastal omavahel seotuks, on lahtisidumine Venemaast nii oluline kui sümboolne.

Venemaa juhitavast võrgust lahtiühendamine toimub laupäeva hommikul, algusega Leedust ja lõppedes Eestis. Seejärel viivad Balti riigid nädalavahetusel läbi ühised sagedus- ja pingetestid, "et hinnata Balti riikide protseduurilisi ja tehnilisi meetmeid sageduse säilitamiseks ning nende iseseisvat toimetulekut", teatas võrguoperaator Elering.

Desünkroniseerimisprotsess lõpeb pühapäeva pärastlõunal, kui Balti riigid ühendavad ja sünkroniseerivad oma võrgud Mandri-Euroopa võrguga, mida tuntakse Mandri-Euroopa sünkroonvõrgu ehk UCTE nime all.

Eestlased Eestis

TRENDING