Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteem sünkroniseeriti pühapäeval, 9. veebruaril kell 14.05 edukalt Mandri-Euroopa sünkroonalaga kui lülitati sisse Leedu ja Poola vaheline elektriühendus LitPol Link.Kui varem sõltusid Balti riigid sageduse juhtimisel Venemaa kontrollitud IPS/UPS elektrisüsteemist, siis nüüd on nad osa Mandri-Euroopa sagedusalast, kuhu kuulub enam kui 400 miljonit tarbijat 26 riigist. Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumine tähendab, et Balti riigid on lõplikult katkestanud kõik senised elektriühendused Venemaa ja Valgevenega.
Sünkroniseerimine võimaldab Balti riikidel hallata oma elektrisüsteeme koostöös teiste Mandri-Euroopa riikidega, mis tagab stabiilse ja usaldusväärse sageduse juhtimise ning suurendades märkimisväärselt piirkonna energiajulgeolekut.
Sagedusala vahetusele eelnesid aastaid väldanud põhjalikud ettevalmistused ning tihe koostöö Balti riikide süsteemihaldurite Elering, Läti AST ja Leedu Litgridi ning nende Euroopa partnerite vahel.
Kogu protsessis oli märkimisväärne roll Poola süsteemioperaatoril PSE, kes koordineeris kogu projekti. Poola on Balti riikide jaoks ainus füüsiline ühendus Mandri-Euroopa elektrivõrguga. Ühenduse loomiseks uuendasid süsteemihaldurid oluliselt elektritaristut nii Balti riikides kui Poolas.
Balti riikide sünkroniseerimine ELi elektrivõrguga on suurprojekt, mida Euroopa Komisjon on viimase 15 aasta jooksul toetanud nii poliitiliselt, tehniliselt kui ka rahaliselt. See hõlmab üle 1,23 miljardi euro toetusi ELi Euroopa ühendamise rahastust, mis katab 75% investeerimiskuludest, ning täiendavaid investeeringuid, mida rahastatakse ELi taasterahastust elektritaristu tugevdamiseks Lätis ja Leedus. Projekti koordineeris Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E).
Kõik projektiga seotud ELi liikmesriigid, eelkõige Baltimaad ja Poola, ning ettevõtjad, investorid ja põhivõrguettevõtjad tegid koostööd, et viia projekt ellu kümme kuud enne algselt ettenähtud tähtaega. Edasised tööd hõlmavad 700 MW energiaühenduse Harmony Link ehitamist Leedu ja Poola vahele. See peaks valmima 2030. aastal.
