WHO raporti järgi on Eestis, Lätis ja Leedus olukord alkoholismiga seotud probleemide poolest hullem kui enamikes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, vahendab CNN agentuuri AP avaldatud uudist.
Ühtlasi seisab WHO raportis, et ühelgi Balti riigil ei ole laiahaardelist ja hästi rahastatud programmi alkoholismi vastu võitlemiseks, mistõttu on visa kaduma sügavalt juurdunud harjumus ohtralt alkoholi tarbida.
Kui joomine samas vaimus jätkub, ähvardab Eesti-sugust väikeriiki väljasuremine, vahendatakse uudisloos Eesti karskusaktivisti Lauri Beekmani sõnu.
Leedus tuleb 100 000 inimese kohta 39 enesetapu- ja inimese enda tekitatud vigastusjuhtumit, mis on kõrgeim näitaja võrreldes nii ELi riikide kui ka Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga. Eesti on ELi riikidest selles pingereas kolmas ja Läti neljas.
Alkoholi peetakse peasüüdlaseks ka selles, et Balti riikide maanteed on ELis kõige ohtlikumad. 2004. aastal tuli Lätis miljoni elaniku kohta 220 liikluses hukkunut, mis on rohkem kui üheski teises ELi liikmesriigis. Leedus oli sama näitaja 216.
CNN toob ära ka WHO raportis avaldatud statistika, mille kohaselt tarbitakse Eestis ühe inimese kohta keskmiselt 13,4 liitrit puhast alkoholi aastas. Läti ja Leedu elanikud on selles osas Eestist tagasihoidlikumad.
Raportis leiab äramärkimist ka Pärnu metanoolitragöödia, mille tagajärjel suri 68 inimest.
Tervishoiuekspertide hinnangul on alkoholismiprobleemid seotud nii vaesusega, poliitilise tahte puudumisega, pikaaegsete joomistraditsioonide kui ka alkoholi kerge kättesaadavusega.
Inglismaal, Cambridgeshire’is asuva alkoholiuuringute instituudi teadur Ben Baumberg tõi Baltimaadele eeskujuks Põhjamaad, kus on küll sarnased joomistraditsioonid, kuid kus karmi alkoholipoliitika tõttu juuakse vähem.
Toimetas Mirjam Mäekivi, reporter/toimetaja