Tallinna Tehnikaülikoolis toimus 8.-9. oktoobril 2010 rahvusvaheline teadusajaloo konverents, mis tõi Eestisse hulgaliselt teadusloolasi Lätist, Leedust, Saksamaalt, Rootsist ja Valgevenest. Konverentsi avaettekande pidas läti akadeemik Janis Stradinš, kes on ühtlasi ka Balti Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Assotsiatsiooni rajaja (kodulehekülg: www.bahps.org). Selle 1990. aastast tegutseva assotsiatsiooni koosseisu kuulub ka Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus, mille esimees oli kuni maikuuni praegune haridusminister Jaak Aaviksoo; uueks esimeheks valiti Peeter Müürsepp. Selle ühenduse raames on suure osa oma elutööst teinud akadeemik Karl Siilivask, kes praegugi kuulub konverentsi programmikomiteesse. Huvipakkuv on seegi, et avaettekande pidanud läti meditsiiniajaloolane Pauls Stradinš rajas juba Hruštšovi sula ajal 1958. a analoogse ühenduse Riias. Nõukogude okupatsiooni ajal oli konverentside töökeeleks vene keel, nüüd on selleks inglise keel. Kui nõukogudeaegsetele konverentsidele lääneriikide teadlasi kutsuda ei saanud, siis aastast 1990 on konverentsid avatud kõikidele maailma teadlastele.
Järgmine Balti teadusajaloo konverents toimub Leedus 2012. a) ja siis Lätis 2015. a.; seejärel taas ilmselt Eestis. Tulevikus on plaanis kaasata ka soomlased ja kunagi ehk ka teised põhjamaalased.
Selle uhke konverentsi tulemuseks ongi ajakirja BJES erinumber. Üllitise olulisust oskavad meie teadlased hinnata, sest see on Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) klassifikaatori alusel 1.2 tasemel ajakiri. Eriväljaande materjal jaguneb sisuliselt järgmisteks alajaotusteks: 1. Plenaarettekanded (Janis Stradinš, Claude Debru jt); 2. teadusfilosoofia ja metodoloogia ( Rein Vihalemm, Peeter Müürsepp, Enn Kasak, Endla Lõhkivi jt); 3. meditsiiniajalugu (Raivo Kalle, Renata Sõukand, Heldur Sander, Mikko Kylliäinen, Toivo Meikar jt); 4. humanitaaria ja pedagoogika ajalugu (Andrejs Veisbergs, Epi Tohvri, Helgi Vihma, Vahur Mägi jt) ning 5. lühemad teadaanded ( Rein Mägi, Juris Salaks jt).
Ajakiri Baltic Journal of European Studies on üks neist väljaannetest, mis annab meie doktorantidele võimaluse avaldada kõrgel akadeemilisel tasemel teadusartikleid. Tegemist on ajakirja Proceedings of the Institute for European Studies otsese õigusjärglasega. Ajakiri Tuna on praeguseks saavutanud 1.1 taseme, Baltic Journal of European Studies ja Res Musica on 1.2 tasemel. Ajakirjad Akadeemia, Looming, Vikerkaar kui Eesti rahvuskultuuri seisukohalt olulised väljaanded on 1.3 tasemel. Ükski Eesti kirjastus nende ajakirjade formaalsele tasemele paraku ei küündi. Teadustöös arvestatavate monograafiate avaldamiseks tuleb meie teadlastel kirjastaja leida välismaalt.