Eile avaldatud Eesti inimarengu aruandes, mis keskendub sel korral kolme Balti riigi võrdlemisele, leitakse, et kuigi Eesti, Läti ja Leedu arengus on pärast taasiseseisvumist esinenud ka olulisi erinevusi, torkab nimetatud ühiskondade puhul eriti silma üks ühine joon - sotsiaalse ebavõrdsuse tekkimist peetakse reformide puhul loomulikuks.

Artikkel: http://uudised.err.ee/index.ph...

Rahvusvahelised võrdlused näitavad, et kõik kolm Balti riiki on sarnased selle poolest, et majan­dusliku tõusu aastatel ei tekkinud selget suundu­must Euroopa mastaabis suure sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele, vaid jäädi oma sotsiaalkulutuste ula­tuselt ja sotsiaalkaitse tasemelt Euroopa Liidu maade tagaritta, kirjutab "Inimarengu Balti rajad: muutuste kaks aastakümmet" peatoimetaja Marju Lauristin väljaande sissejuhatuses.

Aruande hinnangul on vii­maste aastakümnete väga kiired muutused teki­tanud Eesti, Läti ja Leedu ühiskondade arengus traditsiooniliste väärtuste ja tegelike ühis­kondlike olude konflikti, koguni eetilise kriisi, mille üheks ilminguks on sotsiaalse ebavõrdsuse ja nõrge­mate ühiskonnaliikmete marginaliseerituse pidamine turumajanduslike reformide "loomulikuks" kaasnäh­tuseks.

Väljaandes nenditakse ka seda, et vanas Euroopas ning isegi Põhja­maades on üleilmastumise ja kriiside mõjul suurene­nud immigratsioon tekitanud pingeid, konflikte ning koguni vägivaldseid kokkupõrkeid. Heaoluühiskonna alustalad on löönud kõikuma just nüüd, mil "uued demokraatiad" vajaksid nende tugevust.

Laur Viirand ERR

Kuumad uudised

TRENDING