Gaidide ja skautide suvelaager „Metsamäng“ Lakewoodis ja suurlaager „Muskoka 2008“ Kanadas

„Mina olen laagris... kus sina oled?“ Nii küsisid selle aasta Järvemetsa laagrielanike särgid. Järvemetsa laagris oli tõepoolest hea ja huvitav olla, tänu nendele juhtidele, tublidele noortele ja noortesõpradele, kes oma nõu ja jõuga laagri heale kordaminekule kaasa aitasid. Nagu ikka, oli korraldajate ja abistajate ridades palju Baltimore piirkonna inimesi. Võime neile uhked olla!

Gaidmaleva laagri üldjuhiks oli Eestist selleks ajaks USA-sse naasnud ngdr. Marika Ets, kes suutis laagritegevust planeerida koostöös skautide poole üldjuhiga (nskm. Arne Roiomann-Kurrik), kes samuti ei ela enam USA idakaldal, vaid kaugel Kalifornias! Ka all-laagrites oli meie Baltimore kandi rahvas silmapaistev: hellakeste all-laagri „Ristikheinad“ juht oli ngdr. Kristina Jõgi, gaidide ja vanemgaidide all-laagri „Sõprusring“ juht oli gdj. Liivi Raidma ja lasteaia „Metsalapsed“ juht oli John Jester. Kristinal oli eriti palju tegemist suurearvulise hellakeste all-laagriga, aga ta tuli sellega hästi toime. Üks tema abidest oli gdj. Helvi Sarapik.

Sel aastal olid gaidid ja vanemgaidid koondatud ühisesse all-laagrisse, mille abijuhtide hulgas oli Aili Sarapik. Liivi ja Aili koos teiste abilistega tegid tüdrukutega imeilusaid käsitöid ja korraldasid mitmekülgset ja huvitavat tegevust. John Jester oli eriti väsimatu, töötades mitte ainult lasteaia all-laagri juhina, vaid kanuu-kursuse õpetajana ja laagrielanike seas ülipopulaarse mängu „Võta või jäta“ korraldajana. Sellele lisaks oli ta kohale tellinud filmi „Singing revolution“, mida kogu laagripere sai vabas õhus vaadata.

Silmapaistvaid baltimoorlasi oli laagris veelgi. Ngdr. Hillevi Ets oli gaidlaagri komandant ja selle aasta metsamängu korraldaja. Metsamängus rõhutati gaidlike/skautlike oskuste omamist ja tarkuste teadmist. „Metsamängu“ laagrilaulu autoriks oli ngdr. Liina Sarapik. Laagrimärgi ja –särgi kujundust aitas viimistleda Heli Raidma. Eriti toreda öömängu oli seekord välja mõelnud Aili Sarapik, kasutades öises metsas hiilimismängu, teemaks põgenemine okupeeritud Eestist. Mäng meeldis noortele nii väga, et seda korrati laagri viimasel õhtul.

Nskm. Agu Ets töötas range laopidajana, nõudes igalt laagriliselt korralikult kokku pandud telkide tagastamist ja üldist korda. Ta käis all-laagrites õpetamas noa ning kirve kasutamist ja telkide kokkupanemist. Sõjaväekogemustega skj. Taivo Ets tegi noortele rividrilli. Kus iganes abi vajati, ka köögis, seal oli kohal veteranide laagri elanik Lea Kiik. Gdr. Tiina Ets õpetas nõelaga viltimist ja korraldas postkontori majas näituse laagrimärkidest ja -raamatutest, vimplitest, vanasti populaarsetest vöö-märkidest, kaelarättidest. Tehnilises toimkonnas aitas alati rõõmsameelne Lembit Jõgi ja kuri laopidaja Agu Ets. Hästi õnnestunud ja ülilõbusat suurlõket aitasid juhtida Aili ja Liina Sarapik, John Jester saatis laule kitarril. Liina aitas laagri lõpupäevil ka laagri mälestusraamatut koostada.


Aga kõikidele ei lõppenud selle suve laagrielamused Järvemetsal. „Muskoka 2008“ suurlaagrisse Kanadas siirdus 26-liikmeline esindusüksus, mille koosseisu kuulus ka Baltimore-Washingtoni kandi elanikke. USA esindusüksuse jaoks oli valmistatud kenad metsarohelised T-särgid tekstiga „KOTKA JÄRVE METSA“ sümboliseerimaks Kotkajärve ja Järvemetsa laagrite sõprussidemeid. Idee autor oli Anne Sarapik ja särkide kavandaja Aili Sarapik. Aili oli ka USA esindusüksuse juht Kanadas ning gaidide all-laagri abijuht. Tutvumislõkke ettekandes tegid kaasa „Tormitütred“ Aili Puskar, Aili Sarapik, Helvi Sarapik ja Tiina Ets. Gdr. Tiina Ets vedas kogu oma viltimisvarustuse üle Kanada piiri ja õpetas ka sealsetele soovijatele viltimise kunsti. Laagri lõpetamisel kingiti Karen Raidma eesti lillmustriga kaunistatud „mälestuste laegas“ laagrijuhile.

Baltimore eestlaskonnas on palju andekaid ja abivalmis inimesi, nii noori kui vanu, kelle panus on märgatav ka väljaspool meie oma kodulinna ja selle ümbrust!

Märkmed: