Basaarlased pidutsesid
Eestlased Kanadas | 03 Jun 2003  | VREWR
Toronto eestlaste keelepruuki on tulnud uus sõna – basaarlased. Kes nad on? Asjasse pühendunuile pole selgitust vaja. Teistele teadmiseks, et basaarlased on need naised, mehed ja lapsed, kes aitavad kaasa kord aastas toimuvale Hiigelbasaarile. Tänavune 3. mail toimunud basaar oli 14-nes. Nii pikka aega kestnud üritus on loonud mitmeid traditsioone. Üheks neist on nn. järelpidu, millele on kutsutud kõik basaari abilised, et meenutada, suhelda, lõõgastuda ja lõbutseda.

Reede, 23. mai õhtul Eesti Maja kohvikus toimuvale peole kogunes üle 60 inimese, mosaiik entusiastlikest, nii üle 80 kui alla 30 aasta vanustest. Kavas oli õhtusöök, millele järgnes lõbus improviseeritud etendus. Kohviku ühte seina oli üles seatud ESTO Boutique’i müügilaud, millel kauneid eesti käsitöid, nukke ja suveniire, ülejääk viimasest basaarist. Leidus mitmeidki ostjaid ja raha läks loomulikult Hiigelbasaari kassasse, lisaks juba teenitule. Kuulsime, et kõikidest Hiigelbasaaridest kokku on 14 aasta jooksul teenitud ligi 255,000 dollarit. Päris märkimisväärne summa, kõik jagatud toetusteks.

Hiigelbasaari väsimatu juhataja Rutt Veskimets avas koosviibimise tervitusega ja tänusõnadega kõigile abilistele ja annetajatele. Seoses asjade annetajatega rääkis ta, kui suure heameelega inimesed seda teevad ja kui tänulikud nad on, et asjadele järele tullakse. Kraami on aastate jooksul kogunenud nii hirmus palju. Keegi ei taha oma armsaks saanud asju lihtsalt ära visata. Ja mida siis oma varaga teha, kui kolitakse majast korterisse või korterist vanadekodusse ja kõike ei saa kaasa võtta — helistatakse Hiigelbasaari juhatajale. Teadmine, et nende asjade müügist saadav tulu teenib meie ühiskonda ja abivajajaid Eestis, teeb rõõmu lahketele andjatele.

Laudades oli just nii palju ruumi, et kõik ära mahtusid. Koosviibimine oli omal kulul. Istuti, juteldi, söödi, joodi ning oodati etendust. Tähelepanu äratasid laudadele pandud dekoratsioonid, üks huvitavam ja hullem kui teine. Selgus, et need pärinevad basaari kinkeesemete osakonna ülejäägist.

Show oli seekord humoristlik fotoarhiiv basaaridest läbi aastate. Selle avasid Minni Mouse (Rutt Veskimets) ja Goofy (Ellen Leivat). Suurel ekraanil näidati kõige esimest Hiigelbasaari koosolekut kadunud Helgi Nippaki kodus. Helgi oligi selle ürituse esimene juht ja organiseerija. Järgnesid ekraanile projekteeritud fotomeenutused Kuldsüdamete ballist ja paljudest eelmistest basaaridest Elleni ja Rutti humoorikate kommentaaridega. Huvitav oli näha fotodelt muudatusi, mis on aastate jooksul toimunud. Kõige tähelepanuväärsem, et suured riidehunnikud ülemises saalis on asendunud korralikult riidepuudel rippuvate väljapanekutega, kust ostjatel kergem leida, mis vaja.

Meeste abi propageerimiseks demonstreeris hr. Sõrra, kuidas mehest, kes on kompuutri taga istumisest nõrgaks ja armetuks jäänud, võib raskete kottide-kastide kandmisega saada Superman ehk superbasaarlane. Võtke teadmiseks, mehed! Järgmisel kevadel toimub jälle Hiigelbasaar.

Poliitilise maiguga humoreski tänavu “müügil“ olnud raamatutest esitas Kersti Toomik. Veel demonstreeriti uksehoidjate luunikorjajate (uus sõna!) oludekohast riietust SARS’ist tingituna ning jagati välja “auhindu“ tublidele basaarlastele, abijuhatajatele ning iga-aastasele supikeetjale Laasile.

Populaarsetele viisidele loodud basaarilaulude sõnad jagati välja ja lauldi üheskoos.

Mis on see, mis teeb Hiigelbasaari nii populaarseks ja miks on see kestnud juba 14 aastat? Selleks on mitu põhjust — teadmine selle kasulikkusest, populaarsed pikaajaliste kogemustega juhid, hea organiseerimine, ostjate tänulikud kommentaarid, sõprustunne ja ühine tegevus. Niisiis, puhkame välja ja teeme järgmisel aastal uuesti. Niikaua kui leidub asjade annetajaid ja vabatahtlikke ning organiseerijaid, kestab Hiigelbasaar edasi. Vahepeal aga ootab suur hulk häid laste ja vanurite riideid Eestisse saatmist ja pakkimist.



 
Eestlased Kanadas