www.DELFI.ee30. märts 2012 10:25
"Valge hiinlase" nime all tuntud fentanüül tapab Eestis rohkem inimesi kui liiklusõnnetused, kirjutas BBC pikas ülevaateloos.
Seitse aastat "valget hiinlast" süstinud Marko rääkis, et tahab meeleheitlikult lõpetada. "Ma olin noor ja loll. Ma proovisin seda purjus peaga sõprade seltsis, see hakkas mulle meeldima ja peatselt tegin ma seda iga päev," kirjeldas Marko.
Eestis põhjustab ametlikult fentanüüli nime kandev narkootikum rohkem surmasid kui liiklusõnnetused, tappes just noori inimesi.
Fentanüül ilmus Eestisse esimest korda kümne aasta eest heroiininappuse ajal. See on heroiinist sadu kordi võimsam ja sellest on peale proovimist peaaegu võimatu loobuda.
BBC tõi ära ka Euroopa narkosurmade statistika, mille kohaselt on Eestis narkootikumidest põhjustatud surmasid seitse korda enam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eestist järmisel kohal on Norra poole väiksema narkosurmade arvuga, Lätis ja Leedus on narkosurmasid Eestiga võrreldes üle viie korra vähem.
Eesti kohtumeditsiini instituudis selgub, miks on fentanüül nii ohtlik. Vaid poole teelusika suurune kogus karamelset värvi fentanüüli näeb välja kui üks doos amfetamiini, aga tegelikult piisab sellest 37 doosiks. Tappa suudab see kogus kümme inimest, lausus politsei- ja piirivalveameti juhtivkriminaalametnik Risto Kasemäe.
Tegelikult võib "valge hiinlase" valmistamisel saadud narkootikumikogused olla erineva tugevusega ja kui diilerid segavad fentanüüli teiste ainetega, et selle tugevust vähendada, võib vigadel olla saatuslik tagajärg.
"Nad kasutavad oma lihtsaid teadmisi keemiast ja teevad oma parima, sest tegelikult ei taha ükski diiler oma kliente tappa, kuid juhtub üsna tihti, et see ikka tapab inimesi," lausus Kasemäe.
Peale surmade põhjustab fentanüül ühiskonnale ka teisi probleeme. See on seotud varguste, pisikuritegude, perede lagunemise ja Eesti väga kõrge HIVi ja hepatiidi levikuga.
"Me näeme kolmandat põlvkonda inimesi, kes on mingist ainest sõltuvuses. Nüüd on see fentanüül, kaks põlvkonda tagasi oli selleks alkohol," lausus Kristiina Joost, kes juhib Tallinnas asuvat süstlavahetuspunkti. Ka sõltlastel on perekonnad, kes muutuvad kaassõltlasteks.
Ükski BBC küsitletud ekspert ei osanud vastata küsimusele, miks muutus fentanüül nii populaarseks Eestis, aga mitte mujal. Ning kas on vaid aja küsimus, millal jõuab fentanüül ka mujale Euroopasse?
Hoolimata katsetest smugeldada fentanüüli Lätti ja Soome ning Eestiga mitteseotud puhangutest Slovakkias ja Tšehhis, on tegemist endiselt peamiselt Eesti probleemiga.
