Sellest statistikast lähtuvalt on Eesti kõige vähem usklik rahvas maailmas, kirjutab Eestit väisanud BBC ajakirjanik Tom Esslemont.

Kuid Tallinna tuulised tänavad pakuvad eksitavat vaatepilti: vanalinna kaunistavad kirikutornid, kirikukellad löövad pühapäeviti, kirikutest kostab laulmist ning rahvas siseneb ja väljub jumalakodadest.

Lähemalt uurides aga selgub, et kirikuid väisavad peamiselt turistid. Näiteks, kui Esslemont läks ühel pühapäeval Tallinna Toomkirikusse, oli seas ligi 70 protsenti hollandlastest ning kõigest 15 eestlast, kes pidevalt kirikus käivad.

Inimesed ei taha käia kirikus

Koguduse õpetaja Arho Tuhkru sõnul pole see uus nähtus: "Inimesed usuvad, kuid nad ei taha kuuluda kirikusse."

Tuhkru selgitas, et Eestis pole välja kujunenud traditsiooni, et kogu perega kirikus käia ning Eesti suurimas luteri kirikus käib kõigest 13 protsenti elanikkonnast. Usuteadus ei kuulu ka eesti koolide õppekavva.

Miks eestlased pole usklikud? Probleem peitub võõrkeelte mitte tundmises. Paljud eestlased ei mõistnud saksa ja taani keelt, kelle võimu all me olime. Hiljem ei räägitud aga vene keelt ning kommunismi saabudes valitses kuni 1991. aastani, mil Nõukogude Liit lagunes, ateism.

Märkmed: