A. Vivaldi Largo aus dem Doppelkonzert´i esitavad Anna Bagger, Detlef Tewes ja Boris Bagger.
Sabas ta on ja pildid tegi Sven Bagger.
Ettlingeni Mandoliiniorkester võttis publiku 25. novembri õhtul kaasa musikaalsele reisile, pealkirjastades oma aastakontserdi „Itaalia õhtu”. Et huvi ”reisi” vastu erakordselt suur oli, andis tunnistus juba 7 nädalat enne kontserti väljamüüdud Ettlingeni Schlossgartenhalle. Isegi lõunal ajal asetleidnud avalik (täiendavalt lisatud) peaproov oli enamjaolt väljamüüdud.
Mitmekülgne programm koosnes itaalia muusika pärlitest nagu Vivaldi tsükkel „Neli aastaaega“ osa „Sügis“ või aariad ”Santa Lucia”, ”O sole mio” ja ”La donna é mobile” Verdi ooperist Rigoletto ning Vittorio Monti ”Czardas”. Samuti olid esindatud pop numbrid nagu ”Simply the best” (Mike Chapman) ja ”Cosas de la vida” (Eros Ramazzotti/ Tina Turner) ning lood tuntud filmidest: Ennio Morricone ”Ecstasy of Gold”, ”Once Upon a Time in the West“ ja Nino Rota „The Godfather“ jpm.
Oliver Kuusik ja Sandy Campos. Sabas ta on ja pildid tegi Sven Bagger.
Reisile läbi Itaalia muusika oli orkester solistidena kutsunud maailmanimega Detlef Tewesi, kelle virtuoosset mängu sai publik nautida Monti „Czardases“ kui ka Vivaldi „Sügises“ ja „Doppelkonzert´is“. Oliver Kuusik, tenor Eestist, võitis publiku südamed tuntud aariaid esitades, tuues oma lüürilise tenoriga nii mõnegi kuulaja silmadesse pisarad ning saades tänutäheks kestva aplausi ja braavo-hüüded. Et Oliver Kuusik mitte üksnes ooperilaulja on, vaid ka rokkida oskab, tõestas ta, esinedes koos rocklaulja Sandy Camposega. Ametliku programmi lõpuks esitasid nad duos ”Cosas de la Vida”. Ka kõige tõsisemad Eros Ramazzotti/ Tina Turner originaalvariandi austajad pidi siinkohal tõele au andma – see oli tõeliselt fantastiline number.
Ettlingeni Mandoliiniorkester, kes koosneb amatööridest, näitas end sel kontserdil jällegi suurepärasest küljest. Orkestri ja dirigendi (prof B.B. Bagger) aastatepikkune järjepidev töö kannab edukat vilja, mida on märgata nii orkestri kõlas kui ka paindlikkus. Esinemine koos tipptasemel solistidega või lugude keerukus pole orkestrile komistuskivideks.
Ühe lisapalana tuli veelkordselt ettekandele filmimuusika ”Once Upon a Time in the West“ (saksa keeles „Spiel mir das Lied vom Tod“). Solist suupillil oli Michael Heid, üks väheseid suupillimängijaid maailmas, kes suudab autentselt ära mändida n.n. surma-meloodia. Grandioosne lõppakkord ja kauakestvad standing ovations lõpetasid selle ilusa itaalia õhtu.
Meeli Bagger
