Eesti kunsti tutvustamisega Kanada publikule on Benita Vomm aktiivselt esitlenud eestlust ja Eestit. Olles ise viljakas looja, on ta samas andnud pidevalt võimalusi teistele, noorematele ja ka veteranidele oma kunsti eksponeerida.

Tähistades oma 95. sünnipäeva, võib Benita tagasi vaadata suure rahuldusega oma järjekindlatele pingutustele eesti kujutava kunsti arengus võõrsil. Tema panus on asendamatu.

Koos poja Antsuga aitas Benita 1956 a. asutada Eesti Kunsti Klubi Torontos (EKKT, nüüd Eesti Kunstnike Koondis Torontos). Seejärel oli ta 25 aastat EKKT esimees ning on praegu selle auliige.

Benita sündis 28. juulil 1908 Rakveres. 1916-1918.a. õppis ta prl. Gertsi Erakoolis ja 1918. aastast alates Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasiumis. Et joonistusõpetajaks saada, astus ta 1926. a. sügisel Kunstikooli “Pallas”.

Järgmisel aastal võeti ta vastu Korp! Amicitia perre, mille auliige ta samuti on ja mille liikmetele on ta edasi andnud oma Eesti-aegseid läbielamusi, Amicitia traditsioone ja tõekspidamisi.

„Pallases“ oli Benita Ado Vabbe õpilane ja ühtlasi esimene selle kooli ajaloos, kes kolme aastaga joonistusõpetaja eksamid sooritas.

„Pallase“ lõpetanud, abiellus Benita samal sügisel skulptuuriateljee õpilase August Vommiga. 1931.a. sündis neil Tartus poeg Ants Erik. Seejärel elas noorpaar viis aastat Rakveres, kus Benita oli joonistusõpetajaks Zeeh Tütarlaste Gümnaasiumis. Abikaasa töötas skulptorina. 1936. a. kolis pere Tallinna, kus 1938. aastal sündis tütar Mai Reet. Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitusel esines Benita Vomm Tallinnas oma portreedega 1942., 1943. ja 1944. aastal.

Juulis 1944 sai Benita koos lastega ajutiselt Saksamaale minna, kus ta jätkas portreekunsti viljelemist. Olles üksinda kahe lapsega, elas Benita üle pommitamise ja viletsuse. 1945. a. pääses perekond eluga Augsburgi Hochfeld'i D.P. laagrisse, kus ta jätkas tööd joonistusõpetajana sealses Eesti Gümnaasiumis. Ta leidis ka aega Ameerika sõjaväe juures tegutseda portretistina ja oli aktiivne USA Punases Ristis.

1948.a. siirdus Benita koos lastega Venetsueelasse. Seal asutas ta oma kunstistuudio ja esines koos poja Antsuga Caracases Museo de Bellas Artes kunstinäitustel.

1956.a. emigreerus Benita koos lastega Kanadasse. Lisaks loendamatute näituste organiseerimisele oli Benita 1972.a. Ülemaailmsete Eesti Päevade Kunstinäituse peakorraldaja. Selle töö eest autasustati teda 1. auhinnaga.

Benita Vommi kunstiloomingut on esitletud Eestis, Saksamaal, Hollandis, USAs Kanadas, Austraalias, Rootsis ja Venetsueelas. Tema töid on Eesti Kunstimuuseumis, Rakvere Muuseumis, Kanada saatkonnas Eestis, York Ülikoolis ja paljudes erakogudes üle maailma.

Benita panust on tunnustatd Ontario Kodakondsuse ja Kultuuriministeeriumi Volunteer Service Award’iga, Kanada Eestlaste Teenetemärgiga ja Eesti Liit Kanadas tunnustusdiplomiga. Artikleid temast on ilmunud mitmes keeles, erinevates ajalehtedes, ajakirjades ja raamatutes.

Benita on neljakordne vanaema ja vanavanaema kaheksale lapsele. Olles praegu ratastoolis, elab ta Versa Care hooldekodus.

Amicad, endised õpilased, kaaskunstnikud, sõbrad ja tuttavad soovivad Benita Vommile jätkuvat tervist, jõudu ja nauditavaid aastaid.

Märkmed: