15. mail sada aastat tagasi asus Eesti saatkond hoonesse aadressiga Hildebrandstraße 5. Sellest ajast peale on Eesti kogu aeg Euroopa ühes suuremas pealinnas olemas olnud. Eesti suursaatkonna hoone Berliinis on Šveitsi esindushoone järel vanuselt teine suursaatkonna maja Saksamaa Liitvabariigi pinnal.
Eesti saatkonnahoone Berliinis on kõige laiemas ja sügavamas mõttes kasvanud koos Eesti vabariigiga. Eesti Berliini saatkonnahoone lugu on Eesti riigi ja rahva enese lugu. Noor Eesti riik, kes pidi pärast iseseisvuse väljakuulutamist asuma suuri ohverdusi tuues oma eluõigust tõestama – olgu Vabadussõja rinnetel või rahvusvahelisel areenil – omandas saatkonnahoone Saksamaa pealinnas juba 1920. aasta 15 mail.
Eesti ja Saksa kultuurid on aastasadu väga tihedalt ja mitmekihiliselt seotud olnud. Eesti ja Saksamaa riiklikud suhted said arenema hakata I maailmasõja lõppedes. Veel enne, kui Weimari vabariik 1921. aasta juulis Eestit tunnustas, saatis nooruke Eesti riik Berliini diplomaatilisi esindajaid.
Esimeseks esindajaks oli Eesti sotsiaaldemokraatia rajajaid Mihkel Martna, teiseks samuti sotsiaaldemokraatidega lähedalt seotud Eduard Vilde. Tuntud kirjanik oli juba enne sõda pikalt Berliinis elanud ning Saksa eluolu ja kultuuriga lähedalt kursis. Kui Vilde esimest korda toonase Saksa välisministri Hermann Mülleri jutule pääses, oli tal hea meel, et sai kõnelda just sotsiaaldemokraadiga. Kõige rohkem olid Vildel südamel Eesti ja Saksa kultuurisidemed. Eriliselt oluliseks pidas ta Saksa õpetajate ja õppejõudude Eestisse meelitamist, sest tema nägemuses aidanuks just see kindlustada head läbisaamist Saksamaaga. Vilde oli ka see, kelle ajal Eesti saatkond kolis Hildebrandstrasse 5 majja, kus tegutseb tänini. 1920. aastal osteti elegantne hoone mainekas Tiergarteni linnaosas, aadressil Hildebrandstraße 5. Kuna noorel vabariigil polnud raha kinnisvara hankimiseks, ostis diplomaat Voldemar Puhk hoone eraisikuna.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Sellest ajast peale on Eesti kogu aeg Euroopa ühes suuremas pealinnas olemas olnud. Isegi külma sõja ajal, müüriga lõhestatud Berliinis, Briti sektorisse jäädes, oli kinnisturaamatusse alati märgitud, et Hildebrandstraße 5 hoone ametlikuks omanikuks on jätkuvalt Eesti Vabariik. Kuni 1940. aasta augustini, mil maja Saksa võimude poolt üle võeti ja Nõukogude Liidu käsutusse anti, oli hoone ametlikult registreeritud Eesti saatkonnana. 1991. aasta augustis, kohe pärast Eesti taasiseseisvumist, taastati Berliini Tiergarteni ringkonnakohtu otsusega Eesti Vabariigi omandiõigused hoonele. Sestpeale on maja juriidiliselt Eesti käsutuses olnud.Saatkond taasavati põhjalikult renoveeritud Hildebrandstrasse 5 hoones 2001. aastal. Villa korrastamine läks riigile maksma 23 miljonit krooni. Rohkem kui 700 00 euro eest vajas hoone remonti ka 2017. aastal, mil sellele tegid liiga naabermajja rajatud Kreeka saatkonnahoone ehitustööd, mille tõttu tekkisid Eesti saatkonna seintesse praod ja hoone ei pidanud enam sooja.
Hoone praegune kuju pärineb 1894. aastast, 1943. aasta paiku tehtud täiendusega. Seega on elegantne liivakivimaja tänini põhiosas säilinud. Suursaatkonna keskkond on ajaloohõnguline ja hubane: tubade laed on kaunistatud maalide ja krohvrosettidega ja tänaseni on säilinud 1920. aastate puidust lükanduksed, parkettpõrandad ja küttekehade katted.
Saatkonnal olnud au ja hea meel võõrustada hulgaliselt häid vanu ja uusi sõpru ning koostööpartnereid. Ühiselt on mõeldud nii sellele, mis on olnud ning mida sellest õppida, kui ka sellele, milliseks tulevikku kujundada soovime.
ER
Foto: Eesti Suursaatkond Berliinis
