See on teoreetiliselt tõsi, kui olla teisendamisega sinasõber. Nimelt käis EV100 puhul Berliini Eesti Suursaatkonnast läbi nii umbes 450 inimest (kellest suurema osa moodustasid eestlased) ning pidu toimus umbes 150 m² ehk 0,00015 km² peal. Kui siit nüüd teisendada, mitu inimest ühe kilomeetri peal oleks olnud, siis 450 / 0,00015 annabki meile 3 miljonit inimest ruutkilomeetri peale. Kas keegi ütleb veel, et Eesti väike on?
Ühine peopidamine algas suursaadik Mart Laanemäe tervituskõnega. Sellele järgnes peo esimene etteaste Rahvusooper Estonia poistekoori poolt, kui lauldi neli eestlastele väga lähedaseks ja armsaks saanud laulu (“Põhjamaa”, “Mesipuu”, “Ärkamisaeg” ning “Mu isamaa on minu arm”), mida suur osa külalistest kaasa laulis. Poistekoori dirigent pidas kõne, mis oli põimitud poistekoori lauludega. Oma kõnes tsiteeris ta Eesti heliloojat ja dirigenti Roman Toid, öeldes, et “hakkame 200ndaks sättima!”. Toimus ühine hümnilaulmine ning sünnipäevatordi söömine. Poistekoori poisid esitasid hiljem veel mõned laulud, mille sidusid daamide tantsitamisega Raimond Valgre “Õige valiku” saatel. Pidu oli väga meeleolukas ning andis võimaluse paljudele eestlastele omavahel tuttavaks saada. Kokku peame me ju hoidma, eriti kui kodust eemal elame!
Õhtu lõpupoole tuli lavale Estonian Folk Chamber Orchestra akordionist Tuulikki Bartosiki eestvedamisel. Lõõtsamehed Juhan Uppin ja Martin Müller jäid lavale mängima hommikutundideni. Esitusele tulid vanemad Eestis tuntud laulud nagu “Heeringa laul”, “Eestlane olen ja eestlaseks jään” ja veel ligi 25 laulu, mida saatkonda jäänud inimesed laulsid meeleolukalt kaasa ning lõid tantsuplatsil ka tantsu. Kurva näoga ei lahkunud keegi, sellisel õhtul ei olekski olnud võimalik kurvaks jääda!
Endrik Raun
