Aastate vältel on Torontos Tartu Instituudi juures tegutsev Bibliograafia Klubi oma jooksva arhiivitöö kõrval korraldanud rea mitmesuguseid üritusi, näit. nädalane „Kaugel kodumaast — 50 aastat“ jne. Nüüd hakkas me meeltes mõlkuma küsimus: „Kui kaua ja mil viisil elab eestlus veel edasi Torontos?“ Ja kas saame selle heaks ka midaga teha? Kuidas paremini, ökonoomsemalt, meelepärasemalt talitada nende küsimuste lahendamiseks? Otsustasime sellele suurele ja tähtsale küsimusele vastamiseks teha väikese alguse. Korraldame ürituse nimega

Eestlased Torontos — kuhu ja kuidas?

Pühapäeval, 1. novembril 2009 kell 2.00 p.l. Uksed avatud kell 1.00 p.l.

Tartu College’is, 310 Bloor St. West, Toronto.

Avatervituse toob Eesti aupeakonsul Laas Leivat. Kõnelejaiks on, tähestikulises järjekorras: Eesti Sihtkapital Kanadas esinaine Lia Hess, Tartu College’i president emeritus Elmar Tampõld, E.E.L.K. peapiiskop dr. Andres Taul ja Tartu Instituudi juhataja prof. dr. Olev Träss. Kõnede vahele pakume muusikapalasid. Toimub ka ulatuslik raamatunäitus, sest Toronto eestlaskonna tegevus on tõesti olnud elav ja laiahaardeline, tänapäevani.

Kui Torontos toimub ehk pisut hiljem laiaulatuslik kongress teemal „Eestluse püsimine Kanada paljurahvuslikus mosaiigis“, siis ülalmainitud Bibliograafia Klubi üritus oleks avataktiks ja mõtete taimelavaks sellel teemal. Teateid võimalikust kongressist annab meie üritusel EKN’i esimees Avo Kittask.

Eeloleval sügisel täitub 65 aastat ajast, mil suured eestlaste hulgad põgenesid oma kallilt kodumaalt Eestist. Aeg teeb oma töö… Miks peaks olema eestlane või jääma eestlaseks? Kuid küsimus võiks olla hoopis: miks mitte?

Märkmed: