Torontos Tartu College’is dr. E. Aruja nimelises arhiivis töötava Bibliograafia Klubi traditsiooniline suvepäev toimus taas Epp Aruja koduaias Don Mills’is. Varasematel aastatel oleme neid pidanud kaugemates paikades: Muskokas ja Georgian Bay ääres. Kadunud Asta ja Aleksander Luige talu „Nässnäru“ avarad õitsevad aasad ja saunamõnud meenuvad ikka… Loore Tamm Rohusaare kaunis kodu suure järve lähedal oli nii kosutav… Nüüdseks lahkunud Elsa ja Leo Koobase; samuti Ellen ja Albert Irsi suvila pakkusid kosutavat ja mugavat olemist… Siis viisime oma suvise kokkutuleku perek. Koobase Mississaugas asunud linnakodu avarasse võluvasse aeda… Ajad muutuvad ja meie koos nendega. Nüüd on siis nii, et mida lühem tee, seda parem!

Taevaisa kinkis meie 11. augusti suvepäevaks kauni ilma. Ainult loo lõputaktiks saabus väike vihmasagar. Kella kümneks kogunesime Epp Aruja mugavasse, kauni seedrihekiga piiratud aeda. Selle sündmuse üks pikema tööpäeva tegijaid, kohvivalmistaja Elna Libe koos mõningate kaaslastega oli platsis juba varem. Traditsiooniline kohv ja Leida Tõsise toodud maitsvad magusad saiad ootasid kõiki saabujaid.

Meil on kujunenud tavaks esitada lühikesi sõnavõtte reisidel käinud liikmetelt. Avataktiks oli humoorikas tervitus klubi juhatajalt Jüri Danielilt, kes tervitas ka külalisi Eesti Kultuuripärandi Klubist.

Oli rõõm esimest korda oma suvepäeval näha uut Tartu College’i presidenti Jaan Merit, kes andis meile põgusa ülevaate Tartu College’is asuva arhiiviruumi ehitustööde kulgemisest. Loodetavasti saame sinna kolimist alustada novembris.

Järgmine sõnavõtja, Tartu Instituudi arhivaar Roland Weiler viibis Eestis arhiivialasel seminaril, kust ta naasis mitmete uute ideedega. Tal oli võimalus nautida ka laulupidu ja osa saada Vabadussõja võidusamba avamise haaravast meeleolust.

Endla ja Heino Kannel viibisid pikemal reisil Eestis. Võidusamba avamise tseremoonia oli ka neile suureks elamuseks. Endla kõneles ka osalemisest oma abikaasa kooli, Oru põhikooli (Tuhala) 375. juubelil. Nõnda pika ajalooga koole pole Eestis palju. Eriti imponeeris neile kooli õpetajate laulukoor oma haruldase tasemega. Võidusamba avamine oli ka neile suureks elamuseks, vaatamata tohutule rahvamassile.

Järgnes tervitus Tartu Instituudi juhatajalt Olev Trässilt. Ka tema sõnades kajastus Vabadussõja võidusamba avamise tähtsus ja liigutav meeleolu. Oma sõnavõtu lõpetas ta kutsega kõigile osaleda peatselt algavas Metsaülikoolis Kotkajärvel.

Nüüd sai sõna majaperenaine Epp Aruja, kes Estonia Koori lauljana viibis Eestis laulupeol ja külastas ka tantsupidu. Ta nautis laulmist hiigelkooris, kuid avar laululava jäi tõepoolest kitsaks nii suurele hulgale lauljatele! Tema tunde järgi hindasid kuulajad kõige enam just traditsioonilisi laulupidude laule. Tantsupidu oli kaunis ja võimas. Rahvatantsu, nagu seni oleme harjunud seal nägema, oli üpris vähe. Aga lõputaktiks oli siiski „Tuljak“.

Ester Paomees viibis koos oma 17-a. tütretütrega Balti mere turismireisil. Ta kirjeldas elavalt Tallinna vanalinna võlu, keskaegset restorani autentse menüü ja vastavat riietust kandvate teenistujatega ja suuri rahvamasse kõikjal. Tallinn — uhke turismilinn!

Vahetasime nooti. Lõputaktiks kõneluste pikas reas kõlas inglise keeles Jane ja Suit Olveti jutustus reisist Prantsusmaale, Vimy Ridge’i. Sealse kohutava lahingu tagajärjel aprillis 1917 süvenes suurelt Kanada kui iseseisva riigi identsus. Vaatamata sellele, et ümbritsevatel väljadel lamas lõpuks 19.000 langenud Kanada sõjameest. Jane’i vanaonu viimne puhkepaik asub ühel sealsel kalmistul.

Nii-jah! Ülejäänud meist said elava pildi rännakuist — nagu oleks ka ise reisil käinud! Käes oligi lõunatund ja aeg, mil suvepäevale pidi saabuma meie 101-aastaseks saav liige Albert Irs. Ta tuligi, koos poja Peetri ja poja abikaasa Wilhelminega. Eelseisvaks sünnipäevaks ütles tervituse Jüri Daniel ja me kinnitasime Albertile ka lilleõie rinda. Epu tellitud lõunaeine koos tema enda valmistatud maitsva salatiga maitses hästi, eriti aga järgnev sünnipäevakook. Laulsime Albertile „Ta elagu“ ja klaasid kõlasid.

Grupipilt, millel daamid traditsiooniliselt suvekübarais, sai organiseeritud kiiruga, sest taevas ähvardasid tumedad pilved. Pildid said tehtud, asjad kokku korjatud, toolid kätte haaratud — ja juba tibaski vihma. Autod hakkasid vurama, täis inimesi, kellel taas toredaid mälestuskilde südameis. Mõtted hakkasid liikuma meie järgmisele ettevõtmisele: Tartu College’is toimuvale üritusele „Eestlased Torontos — kuhu ja kuidas?“ Kuidas ikka jaksame? Eeltööd juba käivad.

Suur äitah Leidale, kes rahasid korjas. Südamlik tänu Epule ta suure panuse ja külalislahkuse eest!

Märkmed: