Torontos töötava Bibliograafia Klubi traditsiooniline suvepäev toimus taas Elsa ja Leo Koobase kaunis, kõrgete puudega palistatud aias Mississaugas. Elevust tõi seekord Eesti Kultuuripärandi Klubi liikmete ühinemine üritusega. Erilist soojust sisendas Tartu College'i presidendi Elmar Tampõllu ja ta abikaasa Leida kohalviibimine ning Tartu Instituudi juhataja Olev Trässi osalemine. Samuti oli hea meel jälle näha endi hulgas kõrges eas Bibliograafia Klubi juhatajat Endel Arujat koos tütre Epuga.

Suvepäeva avas Leo Koobas humoristliku kõnega Mississauga linnast. Ta pajatas, kuidas nad 40 a tagasi abikaasaga praegusse asukohta kodu rajasid. Käesoleval aastal pühitsesid Elsa ja Leo 40. pulma-aastapäeva, mille tähistamiseks palus ta tõsta klaasid. Eelnevale lisas suvepäevade koordinaator Aino Müllerbeck, et päev varem tähistas Leo Koobas sünnipäeva. „Ta elagu“ laulu saatis meeldivalt akordionil Voldemar Palo. Märgiti ära teisedki augusti-sünnipäevalised: Linda Leppik ja Elmar Tampõld. Koosolijaid tervitasid Endel Aruja ja Eesti Kultuuripärandi Klubi esimees Aksel Pügi.

Päeva ettekandelist osa alustas Endla Kannel, kes kõneles juunikuisest reisist Eestisse, kus ta osales oma 50. lõpetamisaasta tähistamisel Tartu Õpetajate Seminaris. Sellest osavõtjate arv oli üllatuslikult rohke. Oli nii meeldivaid kui ka ängistavaid elamusi. Paljud õppekaaslased olid muutunud, sest pool sajandit on pikk aeg!

Aino Müllerbeck esitas muljeid reisist Toronto Eesti Koolikooriga Lääneranniku Eesti Päevadele (LEP) Briti-Kolumbias. Ta tunnistas, et teadnuks ta ette seal jalakõndimise kilomeetrite arvu, võib-olla siis...

Laulupidu LEP asukohas Harrison Hot Springs'is oli särav ja meeleolukas, kuid lühike. Toronto Eesti Koolikoor ja Toronto Eesti Meeskoori topeltkvartett olid Eestist saabunud ESTuudio kammerkoori kõrval kandvaiks jõududeks. Eriliselt hästi õnnestus koolikoori, TEM'i ja koolikoori solistide kontsert. Teadustaja Veiko Parming täitis oma osa kiiduväärselt. LEP'l osalejad aina imestasid koolikoori ja dirigendi Reet Lindau-Voksepa saavutusi.

Kanada sünnipäeva tähistati Vancouveris „Canada Place'is“. Toronto Eesti Koolikoori grupp (kokku 43), liikus ringi, käes väikesed kanada lipud. Riho Maimetsal oli lisaks veel suurem eesti lipp. Noored laulsid „Ta elagu, ta ee-laa-guuu...“. Oli ju Kanada sünnipäev! Viimane salm seati nii: „Ja lipud kokku kõlaguuu“ kanada lippude kokkulöömisel. Leidlik noorus! Victoria lennuväljal lauldi muude eesti laulude hulgas ka „Vändra metsas Pärnumaal...“ Viimases salmis leidis karu paiga praepannil. Küsimusele, mis kõige rohkem meeldis LEP'l, vastas üks noortest: „Inimesed, keda kohtasin.“

Aimi Zechanowitsch lisas täiendavat LEP sündmuste kohta päevadel, mil Koolikoor seal ei viibinud. Ta lausus kiidusõnu avaaktusele ja Teose pere ansamblile Portlandist, kes esitasid vanemaid tuntud eesti viise avamispäeva õhtul. Eestist saabunud grupi „Meie Mees“ esinemine nõudis nooremaid kõrvu! Aimi jutustas LEP'le järgnenud Alaska laevareisist, kus osales 48 eestlast mitmest paigast. Esimesel reisijuhi Urve Humphrey organiseeritud kokteilitunnil oli neil üpris vähe jutuajamist, viimasel samasugusel üritusel ei tahtnud aga jutuvada vaibuda... Laevareisi mõjuvaimaks mälestuseks jäi rongisõit Alaskas sügava oru kaldal, mille kullakaevurid enne raudtee ehitamist läbisid koos hobustega jalgsi. Jääpankade majesteetlik murdumine mägedel ja liustikel oli samuti aukartustäratav vaatepilt.

Saima Varangu, kes saabus abikaasaga äsja tagasi Eestist, avaldas oma mõtteid. Enamik aega veedeti Saaremaal kauni looduse nautimisel ja tervise parandamisel. Üllatuseks oli vähene eesti keele kuulmine Kuressaares. Domineerisid soome, vene, saksa jt keeled. Turistid on vallutamas Eestimaad! Lõpetuseks luges ta ette mõned laused ühest algkoolidele määratud ajalooõpikust, kirjastatud 1993. Selles olid selgesti märgitud asjaolud, et nõukogude väed okupeerisid Eesti 1940, et toimusid küüditamised, et Eesti kaotas Teise maailmasõja ja okupatsioonide tagajärjel 25% elanikkonnast!

Ühispildistamisega oli arvuka osavõtjaskonna tõttu omajagu tegu. Kuid arhiiv vajab ju materjale. Järgnev lõunaeine koos juurdekuuluvaga kulus puude varjus istudes väga ära. Selle kohaletoomise ja serveerimise eest hoolitsesid perenaised Aino Kangro ja Ellen Irs ning peremees Leo. Naljatleti ja tunti end ühise perena. Arvati, et Bibliograafia Klubi ja Eesti Kultuuripärandi Klubi võiksid tulevikuski suvepäevi koos korraldada. Mõlemad teenivad ühist eesmärki: koguda ja talletada välis-eesti kultuuripärandit. Bibliograafia Klubi 20. aastapäeva tähistamisel pühapäeval, 13.novembril s.a. Tartu College'is oleme samuti huvitatud abistavast käest!

Viimaseks sõnavõtjaks oli Olev Träss. Ta tänas kõigi nimel lahket pererahvast, kes võimaldas sobiva paiga suvepäevaks suurte puude kaitsvas varjus. Koduteele asudes oli südametes suur rõõm ilusast päevast, silme ees nelikümmend aastat tagasi istutatud ja nüüdseks võimsaiks sirgunud kaitsvad puud.

Märkmed: