Torontos Tartu Instituudi juures töötava Bibliograafia Klubi traditsiooniline suvepäev toimus sel suvel taas Elsa ja Leo Koobase avaras aias Toronto ligidal asuvas Mississaugas. Täname lahket pererahvast järjekordse vastutuleku eest. Suurtest, nende endi poolt istutatud puudest ümbritsetud õiterohke aed oli hubane paik me üritusele. Kuupäev 8. august langes ühte Leo Koobase sünnipäevaga. Bibliograafia Klubi esimehel, dr. Endel Arujal ei olnud seekord võimalik osaleda ja tema soojad tervitused andis üle Aino Müllerbeck.

Avatalituseks oli shampanja joomine ja õnnesoovid klubi teenekale liikmele Leo Koobasele. Sellel tähtpäeval meenusid meile enam kui tavaliselt ta suured panused: igasugused arvutialased nõuanded, ürituste reklaamlehtede, kavade, laululehtede valmistamine, artiklite kirjutamine, luulekogude ja indekside toimetamine jne. Kui tihti kipume unustama inimeste teeneid elu igapäevasuses! Leo Koobas avaldas tänu heade soovide eest ja võimaluse eest koos mõttekaaslastega veeta seda päeva, tema sünnipäeva.

Sisuta ei veeda me aega kunagi. Nii ka seekord esitati mõtteid tiivustavaid ettekandeid. Aino Müllerbeck kõneles oma äsjasest reisist Eestisse. Tulipunktis olid kaks külastust: Karula rahvusparki ja äsjaavatud Lähiaja Okupatsioonide Muuseumi Tallinnas. Karula rahvuspark hõlmab maad ja metsa nii Valgamaal kui ka Võrumaal. Kolm ööpäeva pargis, Kaika külas asuvas Köötsi turismitalus sööbisid hinge: mäekuplid ja metsad, järved, ürgne loodus vaheldumisi taludega, õiteküllus, kõrvupaitav vaikus, peamisteks helideks linnulaul ja loomade häälitsused. Rahvuspargis asuv suur Ähijärv üllatas oma kaunidusega. Selles Eestimaa sopis tundsid selgelt Jumala vaimu lähedust. Meenus „Hoia Jumal Eestit… kaitse teda kallist“, nagu oleme tihti laulnud.

Viimasena kolmest Balti riigist sai Eesti nüüd omale paiga, kuhu talletada lähiaja okupatsioonide mälestusi. Muuseumi sissekäik läbi valge kasesalu jätab pühalik-valulise mulje. Moodne tehnoloogia — pidevalt jooksvad videofilmid okupatsioonide perioodide tutvustamiseks, südamessetungivad väljapanekud, nagu pikk küüditatute ja põgenike kulunud kohvrite rida, vangikongide massiivsed metalluksed, sõdur-mannekeenid okupatsiooniaegade sõjavägede mundris, käerauad, plekknõud, dokumendid jne., kõik need kõnelevad. Need kõnelevad nii ajaperioode üleelanuile, juhuturistidele ja loodetavasti ka noorematele generatsioonidele.

Helga Sepp, kes just eelmisel õhtul oli naasnud Eestist, luges lehekülgi oma sealkirjutet päevikust. Külaskäigud armsate sugulaste juurde, rongisõit läbi vanade tuttavate nimedega jaamade, kuid uutes vagunites, einetamine Viimsis asuvas omapärases „Paadialuse restoranis“, jalutuskäik kaunilt korrastatud Toompeale ja läbi Tallinna said elavaks kuulajaile. Ta sõnadest kiirgas aina soojust ja armastust sünnimaale.

Peale einetamist luges ürituse koordinaator Aino Müllerbeck ette mõned värskelt arvutist tulnud artiklid meile nii aktuaalsel Euroopa Liiduga ühinemise teemal, ning meie hiljutist Võidupüha aktusekõnelejat E.-N. Krossi puudutava kirjutise. Järgnev arutlus oli elav, aina kestis ja kestis. Täname Heino ja Endla Kannelit meid uuemate uudistega varustamast.

Meie tänu kõigile, eesotsas Ellen Irsiga, kes andsid abistava käe toitude, jookide ja muu varumisel. Suur aitäh suvepäeva sisustajaile ettekannete ja kõigile nalja ja naeru eest!

Taevataat õnnistas ilusa ilmaga ja tunnid aina lendasid. Alles meie lahkumisel sealt suurepärasest aiast ja nõnda vastutuleliku pererahva juurest avanesid taevaluugid ja kojusõit algas vihmapisarate valangul.

Märkmed: