Eesti Vabariigi 87. aastapäeva tähistamine Bibliograafia Klubis toimus 22. veebruaril Tartu College'is. Koosviibimist mõtestasid Anna Haava luuleread: On püha mulle mu kodumaa muld! Ja kodumaa päikesest joon mina elutuld!, mida esitas Aino Müllerbeck.


Sündmusest võtsid osa Tartu College'i nõukogu esimees dr. Vello Soots kaasaga ja Tartu Instituudi juhataja dr. Olev Träss.

Tervislikel põhjustel ilmumata jäänud klubi juhataja dr. Endel Aruja tervituse andis osalenuile edasi Ellen Irs. Avasõna ütles instituudi arhivaar dr. Rein Roland Weiler. Isamaalikult meelestatud söögipalve oli Aadu Randpalult.

Bibliograafia Klubiga hiljuti ühinenud dr. Jüri Daniel kõneles Vene okupatsioonist vabanemisest saadik Eestis toimunud muudatustest isikuvabaduses ja majanduslikus arengus. Prestiizhikas Wall Street Journal'is toodud tänavuaastases majandusvabaduse indeksis on Eesti 162 riigi hulgas neljandal kohal. Eestist eespool on Hong Kong, Singapur ja Luksemburg, kuna USA on tabelis alles 12. kohal. Kuigi üks indeks ei määra veel terve rahva heaolu, näitab see siiski Eestis toimunud võrratult kiiret majanduslikku arengut. Selline areng toetub sageli kohanemisvõimele, nupukusele, intelligentsile, töökusele, püüdlikkusele, tahtejõule ja võistlusvaimule.

Kõneleja viitas ka ülepingutuse ohtudele ja märkis, et kuigi eesti meeste keskmine eluiga on tõusnud 65 eluaastale, tekitab siiski muret 30—50-aastaste kategooria surmastatistika, milles etendavad osa pingelisus (stress), alkohol, suitsetamine, autoõnnetused.

Wall Street Journal leiab, et majandusvabadus ja vaesus on vastastikku sõltuvad ja väidab, et „vaesusel on oma ravim ja selle nimi on majanduslik vabadus“.

Oma ligemale 14 taasiseseisvuse aasta kestel on Eesti näidanud tähelepanuväärset tasakaalu isikuvabaduse ja riigivõimu vahekorras.

Kodumaal aset leidnud, maailma-areenil imetlust väärinud majandusliku arengu soodustuseks oli meie nõukogudeaegne hariduspoliitika, milles oli rõhk apoliitilistel aladel: küberneetikal, arvutiteadusel, matemaatikal, tehisintellektil ja teistel sugulusaladel. Lisaks jättis okupatsioon maha kommunikatsioonisüsteemi, mida polnud väärt alal hoida. See asendati moodsa tehnoloogiaga. Vaimsete ressursside poolest rikkad noored ehitasid elektroonilise vabariigi, mis on ette jõudnud interneti ja mobiiltelefoni kasutuses paljudest kaua aega vabadena olnud ja rikkamatest Euroopa maadest, näiteks Prantsusmaast. Eestis on juba kasutusel elektroonilised maksekaardid, isikutunnistused jm.

Sõnavõtu lõpetamisel soovitas dr. Daniel vaadata tänastele saavutustele ja tulevikku ning olla uhked, et Eesti on lühikese ajaga saavutanud pidevalt paraneva elutaseme, mis on kadestamisväärne mitte ainult endiste Nõukogude Liidu riikide hulgas, vaid isegi ülemaailmselt!

Järgnenud sõnavõtus valgustas dr. Olev Träss Eesti rahva iibe probleemi ja selle võimalikke lahendusi. Madala sündivuse tõttu tekkida võiva tööjõu puuduse lahendusena nägi üks majandusteadlane ette poole miljoni hiinlase maale toomist. Rõõmustaval kombel on sellele vastukaaluks sündivus viimasel aastal suurenenud ja näitab kasvutendentsi. Lähemas tulevikus pole tööjõu puudust veel ette näha.

Kuuldud, julgustavad ja tulevikku suunatud arutelud kinnitasid usku Eesti tulevikku ja need on jõuallikaks töö jätkamiseks meie Eesti maa ja rahva hüvanguks.

Eestlased Kanadas

TRENDING