Bibliograafia Klubi vana aasta viimaste tundide kaduvas hõlmas Torontos Tartu Instituudi juures töötav Bibliograafia Klubi tähistas vana aasta lahkumist Tartu College’i ruumides oma pere ja mõningate külaliste keskel. Pikk pidulik laud meeskorporatsioonide toas mahutas meid parajasti. Heledas valguses väike kuusepuu, laest rippuvad hõbedased tähed ja kuldsed uue aasta kuljused kaunistasid küünlasäras ruumi.

Alustuseks toimus naisorganisatsioonide toas kokteilitund eestipäraste helide saatel. Klubi juhataja dr. Endel Aruja tervitusele järgnes rõõmsapalgeline ja sisukas kõne Leo Koobaselt. Aastaaja toonile tabavalt oli ettekande võtmesõnaks "ime". Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ütles ülikooli aastapäeva kõnes, et nii Eesti Vabariigi sünd kui ka eestikeelne Tatrtu Ülikool on imed. Välis-Eesti imeks on Tartu College ja Eesti Õppetool Toronto ülikooli juures. Tartu College’i hõlma all tegutsev Bibliograafia Klubi on ka osake sellest imest. Aastate viisi on käinud suure eestiainelise arhiivi loomine ja korrastamine. Klubi on korraldanud ka arvukaid kultuurilisi üritusi.

Õhtueine eel ütles harda söögipalve Aadu Randpalu. Vana aasta viimased tunnid pühendasime eesti keelele ja me esivanemate tarkuseteradele. Klubi ürituste korraldaja Aino Müllerbeck jagas välja loosipiletid võistlusmänguks huvitavate sõnadega Võõrsõnastikust (Tallinn, TEA Kirjastus, 1999).

Kodueestlased näivad olevat üsna ingliskeelsete sõnade lembelised. Meie pidime ära arvama, mida tähendavad sõnad nagu abundantne, diil, probaabel, usuaalne. Ei, sellel viimasel pole midagi tegemist usuga, nagu naljatledes arvasid mõned, vaid see tähendab "tavaline". Üldiselt ei olnud osavõtjail palju raskusi sõnade tõlgendamisel, kuna valdame ju inglise keelt. Kuid mõnikord oli raske mõista sõna vajadust. Kõlaliselt ei lisa need midagi head eesti keelele, näit. "perseverants" (püsivus, visadus). Mitmel juhul on juba olemas ilus, tabav sõna, näit. "tõenèoline", mida asendatakse sõnaga "probaabel". Nalja sai uue kasutatava sõnaga "striptiisitar". Kui meie oma nooruspäevil veel Eestis elasime, ei olnud vist sellist olevust olemas, nii ei osanud ka keegi meist sellele head eestikeelset sõna kohe pakkuda. Hakkame nuputama, kuidas nimetada ühe sõnaga "muusika saatel järk-järgult lahtiriietuvat tantsijannat".

Tuju oli juba lõbus ja Eerika Veskimets jutustas meile tõsielulise naljaloo. Järgnevalt jagas Ellen Irs kõigile Eestis ilmuvast "Maalehest" nopitud vanasõnu. Igaüks pidi selgitama saadud vanasõna tähenduse. Seda tehti naljatoonis. "Kirikus kõik ei viida aega, vaeste and ei vaeseks tee" (Viru-Jaagupi) sai seletuseks: "Ära viida aega kirikus käimisega, siis jääb sul midagi ka vaestele andmiseks." Vanasõna "Kes hakkaja mees on, see saab riista egast kohast" (Mustla) sai millegipärast sellise naeru osaliseks, et seda seletada ei saanudki.

Kolmandaks mänguks valisime mitmesuguseid vanarahva tõdesid, kõnekäände ja ütelusi, igale üks. Oli tõsiseid, nagu "aega ei saa raha eest osta", vaieldavaid, nagu "vanatüdruk taeva tui, vanapoiss põrgu nui" ja ka lustakaid: "püksid sõeluvad püüli" ja "pealt uih! Alt vuih!".

Peab imestama esivanemate riimitunnet: "mats linnas, lill rinnas", sagedast alliteratsiooni tarvitamist: "sain sõna sabast kinni" ja muidugi sügavaid tõdesid: "ära keeda mune, mida kana pole munenud". Väljendid nagu "tulihark" ja "tuhvlialune" said taas meelde tuletatud.

Vahepeal oli võimalus ringi jalutada ja jalgu sirutada. Neil, kes Tartu College'i saali ta uues kuues veel näinud ei olnud, oli hea juhus seda imetleda nüüd.

Uus Aasta saabus meile pisut enne kella kahtteistkümmet Edith Ederma kehastuses, "käes hõbelindid, peas toredaim torukübar". Sõnad on luuletusest "Aasta vahetuse pidu" (Tiina Tuvikene, Vaba Eestlane 30. dets. 1976), mille luges Aino Müllerbeck.

Uus Aasta kuulutas: "Tulen teile õnne tooma, teie elu uueks looma" ja luges lõpuks Eerik Laidsaare luuletuse "Õnn tuleb homme". Peaks see nii olema!

Dr. Endel Aruja mõtlikule sõnavõtule järgnes täpselt kell 12 eesti hümn, mida kuulasime ja laulsime harduses, käes klaasid tervisejoogiks. Leida Marks oli sepitsenud uue aasta puhuks Bibliograafia Klubile luuletuse "Tuleme kokku", mille luges ette Aino Müllerbeck.

Nüüd kuulati Edith Ederma mälestusi Jaan Lattikust, kes Rootsis elas Edermade perekonnas. Kord soovitanud Jaan Lattik, et pr. Ederma laseks tal oma juuksed lühemaks lõigata, kuna need olevat ebasobivalt pikad. Tulemuseks olid õige lühikeseks näsitud juuksed. Edith Ederma küsimusele, et mis ma nüüd oma abikaasale ütlen, kostnud vanahürra Jaan Lattik: "Noh, ütle, et läksid pesus kokku".

Kord restoranis viibides oli pr. Ederma märganud, et Jaan Lattik oli oma hambad lauale seadnud. Miks? "Las puhkavad natuke, siis neil kergem toidunärimise tööd teha," olnud vastus.

Ellen Irs luges meile temale omase huumoriga nõuandeid oma luuletusest "Õpetused tänapäevaks".

Lööd ajalehe lahti, oleks hea, Kui maailma asju jagaks pea. Et tekkinud järsku terrori aadel, Ta esivürstiks Osama bin Laden.

Osta ruttu kompuuter, ja teadke teie, Ta vananeb rutem, kui teeme seda meie.

Oi, kuhu kadus küll kõik see aeg? Oli vaja kiiresti pidu lõpetada, et veel enne kukelaulu koju jõuda! Annaks Taevaisa, et uus aasta oleks maailmale rahurikkam eelmisest, oleks õnnistuseks meile ja me väiksele eesti rahvale.

Aino Müllerbeck

Märkmed: