Tal polnud siiski õigus, et see juhtub märkamatult. Ameeriklased on märganud päris valusalt, et Bideni poolt käivitatud maksumaksjate raha massiline raiskamine on hindu märkimis- ja märkamisväärselt tõstnud ja nende ostuvõimet märkimis- ja märkamisväärselt vähendanud.
Hinnad tõusevad, raha väärtus ja ostujõud langevad
Kui valitsus hakkab rohkem raha kulutama kui laekub maksudest, siis võib ta kulutuste katteks panna raha trükkimise masinad nobedamalt tööle. Rohkem raha läheb liiklusesse, aga midagi rohkem ei toodeta. Hinnad tõusevad, raha väärtus langeb ja inimeste ostujõud kahaneb. See on sisuliselt inimeste maksustamine.
USA inflatsioon tõusis mais aastatagusega võrreldes 5 protsenti, mis on suurim aastane tõus 2008. aastast, kuna pakkumise kitsaskohad ja kasvav majapidamiste nõudlus tõstavad jätkuvalt hindu.
Kasutatud autode hinnatõus moodustas umbes kolmandiku üldise inflatsiooni tõusust. Kasutatud autode ja veoautode hinnad tõusid mais 7,3 protsenti, pärast aprillis toimunud 10-protsendilist tõusu, kuna ülemaailmne pooljuhilülitite nappus mõjutab jätkuvalt uute autode tootmist. Morgan Stanley rahvusvahelise investeeringute panga esindaja teatas, et “kasutatud autode hinnad on viimase kahe kuu jooksul tõusnud rohkem kui 170 protsenti aastas.” Lennupiletite hinnad tõusid samuti 7 protsenti ja rendiautode hinnad 12 protsenti.
See oli viies järjestikune kuu, mil inflatsiooniga korrigeeritud tunnipalk langes ja neljas, mil nädalapalk langes. Selle tulemusena on ameeriklaste inflatsioonitulud vähenenud iga kuu, mil Joe Biden on olnud president. See on pikim järjestikune reaalpalga langus aastast 2007, võrreldav eelmisel aastal pandeemia blokeerimise kõrghetkel täheldatud viiekuulisele langusele.
Morgan Stanley rahvusvahelise investeeringute panga peaökonomist Ellen Zentner väitis, et ka püsiv inflatsioonisurve võib sel aastal olla isegi oodatust suurem.
Endine USA president Ronald Reagan, tuntud oma värvika kõnepruugi poolest, väitis: „Inflatsioon on sama vägivaldne kui bandiit, sama hirmuäratav kui relvastatud röövel ja sama surmav kui elukutseline tapja.“
Rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks
Madalama sissetulekuga inimestel pole tavaliselt palju sääste. Nad elavad enamasti oma palgast, vähese ülejäägiga. Neile annab hinna tõus end valusalt tunda.
Rikastel inimestel tuleb suur osa nende sissetulekust investeeringutes, nagu näiteks kinnisvara, kaubad, võlakirjad ja aktsiad. Mõned neist on inflatsiooni suhtes immuunsed, mõned saavad sellest koguni kasu. Näiteks võib üürikinnisvara omanik lihtsalt tõsta inflatsiooni kompenseerimiseks üüre. Paljud võlakirjad on indekseeritud inflatsiooniga. Toormete väärtus tavaliselt tõuseb koos inflatsiooniga.
Briti Institute of Fiscal Studies (Rahandusuuringute Instituut) uuring kümne aasta inflatsiooni tagajärgedest leidis samuti, et madala sissetulekuga inimesed on kannatanud kõrgema inflatsiooni all rohkem kui kõrgema sissetulekuga inimesed, sest nad kulutavad suurema protsendi oma sissetulekust toidule, kütusele, elektrile ja muule eluks vajalikule, millede hind kasvab järsult inflatsiooni tagajärjel. Suurema sissetulekuga inimesed saavad seevastu kasu madalamatest hüpoteeklaenude intressimääradest ja investeeringutest.
Eriti rängalt kannatasid pensionärid, kes pidid kogema suuremat inflatsiooni kui mittepensionärid ja riiklikele hüvitistele toetuvad pensionärid.
Kurvad ajaloolised näited
Paljud ajaloolased on leidnud, et Rooma impeeriumi languse ja kokkuvarisemise üheks põhjuseks oli inflatsioon. See algas umbes aastal 200 pKr, kui Antoniini katk hävitas suure osa Rooma elanikkonnast, millega kaasnes töötajate nappus ja palgatõus. See tõi omakorda kaasa kaupade hinnatõusud. Valitsus otsustas oma hõbemüntidele lisada aseaineid, et rohkem münte vermida.
Kui kaupmehed aru said, et mündid ei sisalda enam ettenähtud hulka hõbedat, tõstsid nad kahjude katteks kaupade hindu. Ajavahemikus 200–300 pKr suurenes Rooma müntide arv 15 000 protsenti. Impeeriumi kokkuvarisemise ajal oli inflatsioon nii suur, et valitsus ei suutnud armeele palka maksta, kuigi maksud olid rekordiliselt suured. Mässav armee pöördus impeeriumi vastu, mis päädiski Rooma impeeriumi kokkuvarisemisega.
Moodsal ajal on olnud tõsised inflatsioonid Saksamaal. Austrias, Ungaris, Venemaal, Kreekas, Jugoslaavias, Hiinas, Poolas ja mitmetes teistes riikides.
1993. aasta oktoobrist kuni 1995. aasta jaanuarini oli Jugoslaavia dinaari inflatsioon viis kvardriljonit protsenti (viis 15 nulliga). Inflatsiooni süvenedes reageeris valitsus hindade fikseerimisega mis olukorda ei parandanud.
1993. aasta oktoobris võttis valitsus kasutusele uue dinaari, mis võrdus miljoni vana dinaariga. Ka see langes kiiresti inflatsiooni ohvriks. Siis võttis valitsus kasutusele uue dinaari, mis võrdus miljardi vana dinaariga. Sellele sai osaks sama saatus. Seejärel võtsid ettevõtted ja hiljem ka valitsus kasutusele Saksa margad.
Inflatsiooni seotus sotsialismiga
Tavaliselt tekitab inflatsiooni turumajanduse asendamine sotsialistliku riigimajandusega. Venezuela on hea näide, kuidas üks jõukas, kõrge elustandardiga riik muutus ainult mõne aasta jooksul viletsaks ja vaeseks sotsialistlikuks diktatuuriks.
Hiljuti pidi Venezuela võtma kasutusele uue valuuta, et asendada oma väärtusetuks muutunud raha. Uus bolivar erineb eelmisest viie nulli eemaldamisega vanast bolivarist. Tõenäoliselt läheb ka see oma eelkäija teed, sest vaba turumajandust pole taastatud ja Venezuela autokraatlik valitsus jätkab piiramatut raha trükkimist. On huvitav, et kuigi rahvas elab vaesuses ja viletsuses, Venezuela diktaatorit Nicolás Maduro Morost nad ei suuda võimult kukutada.
Sajad tuhanded Venezuela kodanikud põgenevad oma kodumaalt. Suur hulk nendest tulevad läbi Mehhiko USAsse, sest Bideni valitsuse ajal on USA-Mehhiko piir muudetud olematuks.
Kellele rõõm, kellele viletsus
Leninile tegi inflatsioon rõõmu. Ta kinnitas, et pursuid võib purustada inflatsiooni ja maksustamise veskikivide vahel.
Raske on öelda, kas Bidenile teeb rõõmu inflatsiooniga USA keskklassi hävitamine, või loodab ta tõesti oma triljonite dollarite suuruste sotsialistike programmidega osta küllalt paljude lihtsameelsete poolehoidu, et järgida Venezuela eeskuju ja muuta USA, hiljutine vabaduse ja vabamajanduse etalon, viletsaks ja vaeseks sotsialistlikuks ja autokraatseks riigiks.
Paraku mõjutab USA majandus ja USA turuhinnad ka maailma majandust ja turuhindu. Võib karta, et inflatsioon USAs vallandab ka inflatsiooni Euroopas.
Jääme lootma, et järgmise aasta USA kongressi valimised taastavad saadikutekoja ja senati vabariiklaste kontrolli alla ja Bideni trotsiks suudavad nad taastada ka riigi majandusliku mõistuse ja rahva heaolu.“
