USA tööhõive aruande kohaselt lisandus aprillis 266 000 töökohta – 800 000 võrra vähem kui majandusteadlased ennustasid. Kuigi Wuhani viirus on kiiresti raugemas tõusis töötus – 6,1 protsendini.
Kunagi varem pole olnud USA ega arvatavasti ühegi teise riigi ajaloos olukorda kus töötute arv on suur samas kui riik seisab silmitsi tõsise tööjõupuudusega. Tööpakkumise kuulutusi on kõikjal aga töötud pole tööle minemisest huvitatud.
Sellise kummalise olukorra on põhjustanud Joe Bideni kahe triljoni dollariline nn Ameerika päästeplaan, mis olevat mõeldud Wuhani viiruse tagajärgede leevendamiseks aga tõeliselt kasutab ainult umbes 9 protsenti kogu hiigelsummast selleks otstarbeks. Programmi surusid demokraadid kongressist läbi ilma et ükski vabariiklane oleks selle poolt hääletanud. Kui Bideni valitsus oleks tõeliselt hoolinud tööhõivest oleks nad teinud rohkem selleks, et Wuhani viiruse tagajärjel suletud väikeettevõtted saaksid jälle tegutseda ja koolid oma uksed avada, mis omakorda võimaldaks paljudel emadel jälle tööle hakata.
Palju muu läbimõtlemata raha raiskamise kõrval tõstis Ameerika päästeplaan nädalase töötuskindlustushüvitise 638 dollarile. See tähendab, et nendel kes teenivad aastas 32 000 dollarit või vähem, on kasulikum lesida kodus diivanil kui tööle tagasi minna. Selle tagajärjel kannatavad töötajate puudust paljud ettevõtjad. Floridas pakub Mac Donaldsi kiirtoitlustuse firma 50 dollarit inimestele kes on nõus tulema tööle tulekut arutama, olenemata sellest kas nad tööpakkumise vastu võtavad. Majaomanikud kes soovivad oma majale uusi aknaid peavad ootama 12-14 nädalat enne kui aknad paigutatakse.
Inflatsioon
Ameerika päästeplaani rahastamiseks nobedalt tööle pandud raha trükkimise masinad on vallandanud, nagu võis arvata, kiireneva tempoga inflatsiooni. Tarbijahinnaindeks, mis mõõdab kaubakorvi ning energia- ja eluasemekulusid, tõusis aprillis 4,2%, kiiremini kui enam kui 12 aasta jooksul. Valdav enamus päästeplaanis ringlusesse paisatud rahast läheb Venezuela taolise sotsialismi juurutamiseks. Võib karta, et tagajärg on Venezuela taoline inflatsioon, mis päädib Venezuela taolise vaesuse ja viletsusega.
Bideni poolt tekitatud USA-Mehhiko piirikatastroof raskendab olukorda. Pole kaua möödunud ajast kui Biden väitis, et piirimüür on liiga kallis. Näib, et tema tekitatud piiri katastroof on tunduvalt kallim. Selle aja jooksul mil Biden on riiki juhtinud on maksumaksjad pidanud maksma 3 miljardit dollarit ainuüksi piiri ületanud inimkaubitsejate, nn koiottide, poolt üle piiri toodud laste majutamiseks.
Probleemid kuhjuvad
Lisaks kiduravõitu tööhõive ja hoogu koguva inflatsioonile on Bideni mannetus tekitanud USAle ka välispoliitika probleeme. Putini loal tegutsevad vene küberbandiidid sooritasid lunavara rünnaku idarannikut bensiiniga varustavale torujuhtmele. Biden teatas avalikult, et ta ei pea Venemaalt suunatud rännakus Putinit süüdlaseks. Selle asemel, et anda käsk vasturünnakuks või muudeks sanktsioonideks, avaldas ta arvamust, et lahendus tänasele probleemile on saata tulevikus palju lapsi küberkaitset õppima.
Paljudes idapoolsetes osariikides tõstsid tanklad esiteks drastiliselt hindu ja pidid siis üles riputama „bensiin on otsas“ sildi. Paljud inimesed ei saanud tööle minna ega oma tühja bensiinipaagiga autot ka muuks hädavajalikuks kasutada.
Samal ajal algas ka Palestiinlaste ja Iisraeli vahel tõsine lahingutegevus. USA senaator Ted Cruz leiab, et see on Bideni segase välispoliitika otsene tulemus.
Erru läinud riigikaitsjate hinnang kaitsejõudude kõrgeima juhi kohta
Kuna USA president on ka USA kaitsejõudude „Commander in Chief“, kõrgeim ülemus, ei juhtu seda tihti, et kõrged sõjaväelased teda kritiseerivad. On seetõttu erakorraline, et 124 USA erukindralit ja eruadmirali koostasid avaliku kirja, kus nad panevad kahtluse alla Joe Bideni vaimse ja füüsilise tervise. "Presidendi vaimset ja füüsilist seisundit ei tohi eirata. Ta peab suutma teha kiireid ja täpseid otsuseid. Nii päeval kui öösel," väitis kiri.
Kõrgete ohvitseride kiri kajastab ka USA endise presidendi Donald Trumpi väiteid, et viimastel presidendivalimistel toimus laialdane valimispettus. "Valimiste ausus nõuab, et oleks kindel, et ühe kodaniku kohta on antud üks seaduslik hääl. Seaduslikud hääled tuvastatakse, kui kontrollitakse valijate isikutunnistusi ja allkirju. Täna kutsuvad paljud sellist terve mõistuse süsteemi aga rassistlikuks," seisab kirjas.
Hinnangud teistes presidentidest
Keda peetakse headeks ja keda halbadeks USA presidentideks on enamasti subjektiivne ja oleneb suurelt osalt hindaja poliitilisest seisukohast. Üldiselt peetakse aga kõige paremateks George Washingtoni, Thomas Jeffersoni, Abraham Lincolni ja Theodore Roosevelti – neid kelle kujud on raiutud Mount Rushmore kaljudesse.
Üldiselt arvatakse, et kõige halvemate hulka kuuluvad James Buchanan, Warren G. Harding, Franklin Pierce ja Millard Fillmore.
Näib, et Joe Biden on kiiresti ja kindlalt kanda kinnitamas nende seltskonda.
