Rootsi välisministri Carl Bildti sõnul peavad nii Rootsi kui Eesti tegema tõsist tööd, et võidelda oma positsiooni pärast globaalsel tasandil.
Bildt rääkis Tallinnas toimuval konverentsil, et viimased 20 aastat on Eesti, Läti ja Leedu jaoks olnud imeline edulugu.
"Riik tuli üles ehitada varemetest. [Eesti] majandus oli täielikult sõltuv kokku kukkuvast Nõukogude Liidust. Ma mäletan neid päevi, kui Tallinnasse poodi minnes ei olnud lettidel mitte midagi ja inimesed nälgisid. Majandus tuli enam-vähem uuesti üles ehitada," ütles ta.
"Kui me oleksime küsinud mõnelt inimesel 20 aastat tagasi augustis, kas Eestit, Lätit ja Leedut vaadatakse kui majanduslikke edulugusid, nad on NATO ja Euroopa Liidu täisliikmed, ja ta oleks sellele vastanud "jah", oleks teda ilmselt peetud hulluks," märkis Bildt.
Praegu tuleks tema sõnul mõelda aga eelkõige sellele, mida toovad järgmised 20 aastat. "Me ei tea, mis toimub aastal 2031. Me teame mõningaid väljakutseid, millega peame tegelema. See on hea, kuid mitte piisav. Maailm muutub väga kiiresti ning Euroopa on olukorras, mis meenutab kriisi," sõnas Bildt.
"Kui me räägime Euroopa Liidu ja Euroopa integratsiooni kriisist, tuleks muidugi märkida, et defitsiidid ja võlad on lõunas ning kasv ja innovatsioon on põhjas. Loomulikult peame me neid aitama, aga samal ajal peame me jätkama selle arendamist, mida on nimetatud Põhjamaade edulooks," rõhutas Rootsi välisminister.
Bildti sõnul muutuvad tingimused globaalsel tasandil konkureerimiseks väga kiiresti. Ta meenutas, et 1990. alguses tutvustati GSM-i ning internet hakkas muutuma kasutuskõlblikuks, kuid praegu neil üle maailma miljardeid kasutajaid.
"See kõik jätkub ka järgmise 20 aasta jooksul. Me peame olema globaalsed innovatsiooni- ja hariduskeskused, sest vastasel juhul hakkame me oma edumaad kaotama. Me peame olema pühendnunud eurooplased ning rajama Euroopa integratsioonile uue struktuuri," ütles ta.
"Ei ole vahet, kas me oleme rootslased või eestlased, globaalselt oleme me üsna väikesed tegijad. Seetõttu peame me tegutsema nende eesmärkide nimel koos," rõhutas Bildt.
Bildt osales täna Õpetajate majas toimuval välisministeeriumi ja Eesti välispoliitika instituudi korraldataval konverentsil, mis kandis nime "20.08.1991 - Twenty Years On". Üritusel osalesid Põhjamaade, Balti riikide, Poola ja Venemaa mitmed toonased ja praegused valitsusjuhid ja välisministrid.
Oliver Kahu
Bildt: järgmised 20 aastat saavad olema keerulised ERR (4)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Härrasmees-te räägite tõsisemast tõsisemat tõtt!
http://innojairja.blogspot.com...
Nii paradoksaalne kui see ka pole, aga Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeval pole Eesti enam iseseisev. Eestis kehtib võõras seadus ja Eestit juhitakse väljastpoolt, omariiklust on jäänud meenutama vaid lipp ja hümn. Eesti piiri asendab kohati vaid ajutine kontrolljoon, kuhu võõras võim on asunud täie enesestmõistetavusega rajama piirirajatisi.
http://usk-lootus-armastus.blo...
Tegu ei olnud eile taastatud vahaduse pidupäevaga vaid kaotatud iseolemise ja vabaduse leinapäevaga!
http://www.vorumaateataja.ee/i...
See, kes ütleb, et eestlaste tuimus, külmus ja ükskõiksus tuleneb Nõukogude Liidust, valetab. Mäletame ju kõik, kui rõõmsameelsed olid eestlased veel 1980. aastate lõpus. Kõik olid nagu suured lapsed, hiiglasuured naerusuised beebid, kes rüüpasid õlut ja viskasid kolhoosilauas viina, ega muretsenud homse päeva pärast. Siis tulid erastamised ja varastamised ning äärmuslik kapitalism, mis tegi elust ebakindla ja Eesti naisest lihtsa panopuu*.
Nii paradoksaalne kui see ka pole, aga Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeval pole Eesti enam iseseisev. Eestis kehtib võõras seadus ja Eestit juhitakse väljastpoolt, omariiklust on jäänud meenutama vaid lipp ja hümn. Eesti piiri asendab kohati vaid ajutine kontrolljoon, kuhu võõras võim on asunud täie enesestmõistetavusega rajama piirirajatisi.
http://usk-lootus-armastus.blo...
Tegu ei olnud eile taastatud vahaduse pidupäevaga vaid kaotatud iseolemise ja vabaduse leinapäevaga!
http://www.vorumaateataja.ee/i...
See, kes ütleb, et eestlaste tuimus, külmus ja ükskõiksus tuleneb Nõukogude Liidust, valetab. Mäletame ju kõik, kui rõõmsameelsed olid eestlased veel 1980. aastate lõpus. Kõik olid nagu suured lapsed, hiiglasuured naerusuised beebid, kes rüüpasid õlut ja viskasid kolhoosilauas viina, ega muretsenud homse päeva pärast. Siis tulid erastamised ja varastamised ning äärmuslik kapitalism, mis tegi elust ebakindla ja Eesti naisest lihtsa panopuu*.
Venemaa on armetult maha jäänud. Ilmselt, pole rakendanud oma "mõjuvõimsat hüppelauda".
Max! Õelal jutul on tuttav hais juures. Meenutab lollakat, Maxim de la Trine. Kas juhus või?
Max! Õelal jutul on tuttav hais juures. Meenutab lollakat, Maxim de la Trine. Kas juhus või?
20 aastat
TRENDING
