Spielbergi Oscareid võitnud filmis kujutatakse natsiparteisse kuulunud Schindlerit kangelasena, kes päästis enam kui 1000 juuti holokausti eest, pannes nad tööle oma vabrikus Poolas.
Kirjanik David Crowe väidab aga oma raamatus «Oskar Schindler: Avaldamata lugu tema elust, sõjaaegsest tegevusest ja tõelisest loost nimekirja taga», et filmis kirjeldatud sündmuste ajal oli Schindler hoopis vangis kandmas karistust SSi komandör Amon Göthile altkäemaksu andmise eest.
«Schindleril ei olnud selle nimekirjaga praktiliselt midagi ühist,» ütles Põhja-Carolina ülikooli ajalooprofessor Crowe.
Ühtlasi lisas ta, et «Steven Spielberg on küll suurepärane ja tundlik inimene, kuid «Schindleri nimekiri» oli kõigest ajalooliselt ebatäpne fiktsioon».
Raamatus seostab Crowe Schindlerit hoopis sakslaste üksuse juhtimisega, mis plaanis natside sissetungi Poolasse.
Seni oli teada vaid fakt, et Schindler tegeles Tšehhoslovakkias Saksamaa kasuks spioneerimisega.
Crowe’i sõnul tekkis legend «nimekirjast» osaliselt tänu Schindlerile endale, kes soovis demonstreerida oma kangelaslikkust.
Legendi sünnile aitasid kaasa ka need, keda Schindleril tegelikult päästa õnnestus.
Nimekirjad küll eksisteerisid, kuid need koostas Crowe’i andmetel juudi rahvusest korrumpeerunud salapolitsei ohvitser Marcel Goldberg ning enamikku nimekirjadesse kantutest Schindler ei tundnudki.
Fakti, et Schindleri nimekirja tegelikult ei olnud, kinnitas ka Schindleri ekspert Saksamaa ajaloomuuseumist, Ernst Asmus.