BNS-i tähtsamate uudiste kokkuvõte 10. veebruar 2003
Kuumad uudised | 10 Feb 2003 | EWR
- Tallinna ringkonnakohus karistas esmaspäeval Hüvitusfondi endist juhti Andres Männartit ametiseisundi kuritarvitamise eest reaalse vangistusega ning mõistis talt fondi kasuks välja üle 22 miljoni krooni. Kohus karistas Männartit (35) ametikuriteo eest kahe aasta ja kuue kuu pikkuse reaalse vangistusega ning mõistis talt fondi kasuks välja 22.488.710 krooni.
- Peaminister Siim Kallas kutsub reedel nõupidamisele suuremate erakondade juhid, et arutada Eesti valitsuse poliitikat juhul, kui Ameerika Ühendriigid ja tema liitlased alustavad sõda Iraagi vastu. Peaministri ettepanekul tuleb nõupidamine reedel kell 11.30-12.30 valitsuse hoones, teatas valitsuse pressiesindaja.
- Justiitsministeeriumi infotehnoloogia spetsialistid töötavad juba pikemat aega selle kallal, et politseinikud, prokurörid ja kohtunikud saaksid 2005. aastal üle minna elektroonilistele kriminaaltoimikutele. "Elektrooniline kriminaaltoimik on minu helesinine unistus," ütles justiitsminister Märt Rask Eesti Päevalehele.
- Pankrotistunud AB Elukindlustus nõuab kohtu kaudu seltsi endiselt omanikult ja nõukogu esimehelt Leonid Apananskilt raske juhtimisveaga põhjustatud üheksa miljoni krooni suuruse kahju tasumist. AB Elukindlustuse pankrotihaldur Urmas Tross ütles, et selts pöördus kohtusse seoses pankrotiseaduse paragrahviga, mis puudutab rasket juhtimisviga ja selle tõttu tekitatud kahju.
- Lätis on Baltimaade madalaimad elektri- ja gaasitariifid, samal ajal on telefoni kasutamine kõige odavam Eestis, teatas Läti hinnaregulatsiooni komisjon. Baltimaade kõrgeim elektritariif on Leedus, kus keskmine kuuarve elektri eest (käibemaks kaasa arvatud) on eratarbijale 7,8 eurot. Eestis on see 6,53 eurot ja Lätis 6,21 eurot.
- Prantsusmaa ja Belgia blokeerisid esmaspäeval NATO otsuse Türgi kaitsmise üle võimaliku Iraagi sõja korral, teatas alliansi esindaja. NATO kutsus esmaspäeval kella 10.30 (Eesti aja järgi 11.30) ajal, pärast Prantsusmaa ja Belgia otsust, kokku liikmesmaade suursaadikute erakorralise koosoleku.
- Montenegro president jäi pühapäeval taas valimata, sest valimisosalus ei küündinud nõutava 50 protsendini, teatasid vaatlejad. See oli viimase kolme kuu jooksul teine katse Montenegrole presidenti valida. Ka Serbias, millega Montenegro hiljuti uue liidu moodustas, nurjas madal valimisosalus aasta lõpul kaks presidendivalimiste katset.
Baltic News Service
Kuumad uudised
TRENDING
