Nüüdsest tuleb piiritusjookide tootjatel jälgida kategooriate nimetuste muudatusi, nt „õuntest valmistatud kange alkohoolne jook“ asemel on nüüd „õunasiidrist valmistatud piiritusjook“.
Teatud piiritusjookide kategooriate juurde on lisatud, et neid võib lõppmaitse ümardamiseks magustada teatud normini ehk kindlaks on määratud lõpptootes sisalduv magusainete kogus invertsuhkruna. Samas on ka piiritusjooke, mida ei tohi magustada isegi mitte maitse ümardamiseks (näiteks whisky).
Muudatuste kohaselt võib piiritusjoogi seaduslikule nimetusele lisada üldtuntud nimetuse, mida teatakse joogi nimetusena liikmesriigis, kus seda müüakse, ilma tarbijat eksitamata ning vajaduseta täiendavalt selgitada. Näiteks seaduslikule nimetusele „whisky“ või „whiskey“ võib lisada Eestis üldtuntud nimetuse „viski“ . Seaduslikku nimetust märkimata jätta ei tohi.
Lisaks tuleb piiritusjookide tootjatel jälgida, millal võib kasutada mõisteid „segu“, „segamine“, „segatud“ ja „miksitud“ või „miksitud piiritusjook“.
Kursiivkirjas kirjutatud piiritusjookide kategooriad, mida ei tõlgita on nt whisky, brandy, gin, akvavit, bitter. See on ka põhjus, miks näiteks seadusliku nimetuse „brandy“ puhul peab kindlasti selle märgistusel või esitlemisel (näiteks reklaamlehel) olema kirjas „brandy“ ning seda nimetust võib täiendada üldnimetusega „brändi“. Geograafilisi tähiseid ei tohi samuti tõlkida, nendeks on näiteks Calvados, Cognac, Armagnac.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
