Leht kirjutab, et skandaal puhkes pärast seda, kui eelmisel nädalal püstitas Põhja-Eesti jõukas talunik Lembit Someril (tegelikult Lembit Sõmer - toim.) mälestusmärgi vabatahtlikuna Teise maailmasõja ajal SS-i ridades teeninud Alfons Rebasele.
Kuigi mälestusmärk püstitati riigi toetuseta eramaale, osales avamistseremoonial ka parlamendi liige Trivimi Velliste.
Juudi organisatsioonide kinnitusel oli 1976. aastal surnud Rebane natslik timukas, kes kannab vastutust tuhandete juutide ja venelaste mõrvamise eest aastail 1941-1945.
Samuti ei ole juudi organisatsioonid rahul, et Eesti valitsus ei ole mingil moel tauninud sellise mälestusmärgi püstitamist, ning on lubanud esitada isegi sellekohase kaebuse Euroopa Liidule.
«Veel üks mõrvar on saanud endale monumendi,» sõnas ajalehele Venemaa Juudikongressi president Jevgeni Satanovski.
Tema väitel peab Eesti juhul, kui ta tahab kuuluda Lääne-Euroopasse, ka käituma 21. sajandi standardi kohaselt, mitte aga jäädvustama selliste inimeste mälestust, kelle kaasabil hävitati Teise maailmasõja ajal peaaegu täielikult Eesti juudid.
Samas märgib ajaleht, et eestlastele ei paista asi muret tegevat, sest paljude arvates oli Rebane lihtsalt üks vabadusvõitlejatest, kes püüdis tõrjuda Vene okupatsiooni ohtu.
«Alfons Rebane oli meie ajaloolaste väitel hea sõjamees,» toob The Independent ära tsitaadi ajalehe Virumaa Teataja toimetajalt nimega Rian Sikk (tegelikult
Rein Sikk - toim).
«Teda ei ole kunagi sõjakuritegudes süüdi mõistetud ja see on lihtsalt poliitiline mäng eesmärgiga näidata, et Eestis on palju fašiste,» lisab Sikk.
Ajaleht märgib ka, et Rebane elas 1947-1961 Suurbritannias, töötades luureteenistuse MI6 heaks, ning lisab, et 1976. aastal Saksamaal surnud mees maeti 1999. aastal kõigi sõjaväeliste auavalduste saatel ümber Eesti pealinna Tallinna.