www.DELFI.ee Eesti valmistab end ette internetirünnakute kordumiseks, mis eelmisel aastal peaaegu seiskasid valitsuse töö.
Rünnakute aastapäev ähvardavalt lähenemas, valmistuvad kõrged ametnikud kordusetenduseks. Ühe ametniku sõnul on viimase 12 kuu jooksul olnud mitmeid väiksemaid üritusi valitsuse infosüsteemidesse sisse tungida, kuid need pole olnud nii organiseeritud või edukad kui eelmise aasta rünnakud, kirjutab Briti ajaleht The Guardian.
Guardiani teatel arreteeriti nende rünnakutega seoses 20-aastane eestlane Dmitri Galuškevitš ja talle määrati 880 naela (17 400 Eesti krooni) trahvi. Eesti allikad aga väidavad, et rünnakud pärinevad suuresti maa idapiiri tagant, kirjutab ajaleht.
Need rünnakud tekitasid spekulatsioone, et arvutihäkkerlust kasutatakse laialdaselt relvana, mitte ainult spionaaživahendina. Need arusaamad süvenesid, kui selgus, et grupp häkkereid, uurijatele tuntud nime all Titaanvihm ja tegutsemispaigaks arvatavasti Hiina Rahvavabariik, on korraldanud sarja rünnakuid lääneriikide valitsuste vastu.
Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa olid Titaanvihma sihtmärgiks olnud riikide hulgas, mis on sundinud NATO-t võtma midagi ette küberkaitse prioriteediks tõstmiseks teiste riigikaitsevormide kõrval.
The Guardiani teatel oli Küberkaitsekeskuse loomine Eesti pealinna Tallinna üks kõrgtehnoloogilistest kaitseplaanidest, millest räägiti eelmisel kuul Bukarestis toimunud NATO tippkohtumisel.
„Me oleme näinud üha rohkem selliseid rünnakuid ja me ei arva, et see probleem lähemal ajal kaoks. Kui globaalselt toetatud abinõusid kasutusele ei võeta, võib sellest saada globaalne probleem,” ütles NATO Brüsselis asuva arvutiintsidentidele vastamise keskuse juht Süleyman Anıl eelmisel kuul.
