Peaminister Andrus Ansip lükkas eile Brüsselis juudiorganisatsiooni The Rabbinical Centre esindajatega kohtudes tagasi Simon Wiesenthali keskuse süüdistused, et Eesti on natsikurjategijate karistamisel põrunud ja meil puudub tahe neid kuritegusid uurida.
Ansip vabandas juudiorganisatsiooni liikmete ees nende eestlaste pärast, kes osalesid holokausti kuritegudes, vahendas The Jerusalem Post.
Ansipi kinnitusel on Wiesenthali keskuse süüdistused Eesti aadressil valed ja ebaõiglased ning Eesti annab natsikuritegude lahendamisel endast parima. Ta tõi näite, et sõjakuritegudes kahtlustatava Mihhail Gorškovi suhtes on uurimine endiselt käimas, kuid paraku pole dokumente ning seetõttu on seda juhtumit tema hinnangul raske uurida.
Natsikurjategijaid jahtiv Simon Wiesenthali keskus avaldas mai alguses oma aastaaruande, milles kritiseeris mitmete riikide hulgas ka Eestit soovimatuse eest holokausti kuritegusid uurida. Keskus paigutas Eesti üheksa riigi hulka, kes on nende arvates õiguslikele piirangutele viidates keeldunud sõjakuritegusid uurimast. Lisaks Eestile süüdistas keskus hoolimatuses ka Austriat, Lätit, Leedut, Süüriat, Rootsit, Norrat, Kanadat ja Ukrainat.
Toimetas Kadri Ratt
Brüssel: Ansip tõrjus Wiesenthali keskuse süüdistusi PM (12)
Kuumad uudised | 19 May 2011 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Saksa poolel oli üldjuhul tegemist samade isikutega, kes erinevatel aegadel kuulusid erinevatesse jõustruktuuridesse vastavalt natside vajadusele.
Aastatel 1941 - 44 läbis erinevates Saksa jõustruktuurides (just politseistruktuurid) teenistuse kokku 70 000 eestlast. Algul vabatahtlikult aastase lepinguga, hiljem 1944. aasta 1. veebruari sundmobilisatsiooni korras, sest siis enam vabatahtlikke eriti ei leidunud.Üheaegselt neid seal niipalju kunagi ei olnud.
Saksa armeest deserteerunud sundmobiliseerituid võeti peagi Eesti Laskurkorpuse ridadesse ja 1945. aasta 18. märtsil alustati lahingutegevust Kuramaal Saksa - Läti vägede vastu.
On tähelepanuväärne, et samal kuupäeval lõppes Opole (Oppeln) lahing 20. SS - Diviisi lüüasaamisega ja kogu rasketehnika ja transpordivahendite mahajätmisega.
Aastatel 1941 - 44 läbis erinevates Saksa jõustruktuurides (just politseistruktuurid) teenistuse kokku 70 000 eestlast. Algul vabatahtlikult aastase lepinguga, hiljem 1944. aasta 1. veebruari sundmobilisatsiooni korras, sest siis enam vabatahtlikke eriti ei leidunud.Üheaegselt neid seal niipalju kunagi ei olnud.
Saksa armeest deserteerunud sundmobiliseerituid võeti peagi Eesti Laskurkorpuse ridadesse ja 1945. aasta 18. märtsil alustati lahingutegevust Kuramaal Saksa - Läti vägede vastu.
On tähelepanuväärne, et samal kuupäeval lõppes Opole (Oppeln) lahing 20. SS - Diviisi lüüasaamisega ja kogu rasketehnika ja transpordivahendite mahajätmisega.
Eestlasi ikka jätkub kõikjale : küll Eesti laskurkorpusse, Soome armeesse, juute ja partisane hävitama üle Euroopa, Poliseipataljonidesse, Gestaposse, SS ja SD-sse. Omakaitses oli muidugi iga taluperemees niikuinii. Ja eestlasi on ju kõigest miljon! Kui saaks mõne allika ka kust sellised arvud tulevad.
Eesti Leegion, okupeerides Poolat, käis ka "Judeneinzats'is".
Kuumad uudised
TRENDING
